• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haldusreform on möödapääsmatu

    Kui riigieelarve jõuab tõsisesse defitsiiti, on valitsustel tavaliselt valida kaks teed: kas viia ellu riiklike kulutuste kokkuhoiu programm või minna rahvusvaluuta devalveerimisele.
    Nagu teiste riikide ajalugu õpetab, üritatakse esmalt kokkuhoidu ja alustatakse reformidega, aga enamikul juhtudel lõpeb asi valuuta devalveerimise ja halvemal juhul ka riigi edasise allakäiguga.
    Fikseeritud valuutakursi süsteemi nagu Eestis pole aga ka äpardunud reformid suutnud purustada. Hea näide on Hongkong, mis ainsana oma regioonis kasutab fikseeritud valuutakurssi ja vaatamata Aasia kriisile säilitas kohalik dollar ainsana oma väärtuse lääne valuutade suhtes.
    Nii on Eesti rahasüsteemi ülesehitus heaks eelduseks, et finantsalase kitsikuse tingimustes käivituvad protsessid, mis viivad riiklike kulutuste vähenemiseni ja avaliku sektori efektiivsuse tõusule. Et Eesti tänavune eelarvedefitsiit ähvardab ületada kriitilist 3% taset, on meil suur ?anss reformidega nüüd tõepoolest alustada.
    Haldusreformist räägime sellepärast, et Eesti võimalused peituvad ennekõike just meie riigiaparaadi ümberkorraldamises. Tänane Eesti riigi organisatsioon on lootusetult suur ja kulukas. Pikka aega pole arvestatud, et ka riigiametis on kontoritöö efektiivsus tõusnud, transport ja side edasi arenenud, kuid samal ajal on kahanenud rahvaarv. Seega on Eesti muutunud justkui väiksemaks ja me jõuame igale poole kiiremini -- seda nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Riigi ühest äärest teise sõiduks kulub vaid kolm tundi, kuid meil on näiteks 220 tuletõrjekomandot ja 722 põhikooli. Seda on liiga palju.
    Ükski riik ei peagi suutma nii suurt avalike teenuste võrku ülal pidada. Nii on kogu riigisektor pidevas alafinantseerimises. See aga ei võimalda arengut tänapäevasel tasemel, tekitab töötajates stressi ja rahulolematust ning kokkuvõttes väljendub avalike teenuste halvas kvaliteedis.
    Maaelu stimuleerimise vajadusest on palju räägitud, kuid tuleks kaaluda riiklikku abiprogrammi neile, kes soovivad maalt suurematesse asulatesse ümber asuda. Maarahvas elab kõikjal maailmas allpool keskmist sissetulekutaset. Miks peaksime püüdma inimesi takistada ümberasumisel, kui oleme ühel meelel, et suuremates kohtades on rohkem võimalusi.
    Praegune olukord, kus mitmes paikkonnas on vallavalitsus ja kool valla elanike tähtsamad tööandajad, ei ole normaalne. Riik, s.o teised maksumaksjad peavad selle kinni maksma ja nii kaotame kõvasti riigi arengu kiiruses. Ka põllupidamiseks sobib linnast või väikelinnast tööl käia, kui põllundus osutub mingil perioodil tasuvaks.
    Kui kirjeldatud või umbes taolised ideed vajalikul määral ühiskonna toetust leiavad, saame viia ellu euroopalikud suundumused ka Eesti haldusterritoriaalses korralduses, mis on kindlasti reformi üheks keskseks osaks.
    Võrrelgem tänast olukorda Euroopa Liidu nn arenguriikidega: Eesti -- 1,4 miljonit elanikku, 15 maavalitsust, 253 omavalitsust; Iirimaa -- 3,6 miljonit elanikku, maakonna tasandil riiklikku organit pole, 88 omavalitsust; Portugal -- 9,9 miljonit elanikku, maakonna tasandil riiklikku organit pole, kahetasandiline omavalitsussüsteem 275 munitsipaalüksusega.
    Meie kohmakas haldussüsteem, mis paistab välja eeltoodud numbrites, avaldub kokkuvõttes rahva madalas elujärjes. Sissetulek inimese kohta on 23 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Eestlased on töökas rahvas, kuid riigielu korraldamatus on üks olulisi põhjusi, et jääme ühinevas Euroopas esialgu vaata et saapapuhastaja või ajalehepoisi rolli.
    Olukorda on vaja kiiresti parandada. Rahva elujärje parandamine on riigi kõige tähtsam ülesanne. Kuna ka haldusreform peab seda ülesannet täitma, on igati loomulik, et see temaatika on nii avalikkuse kui ka valitsuse tähelepanu keskmes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.