Kambja kooli kahtlane ehituskonkurss

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv ütles, et teda paneb toimunu imestama. «Reeglipärane see otsus kindlasti ei ole,» märkis ta. Sarve sõnul on hinna osakaal riigihankekonkursside puhul arvesse minevate kriteeriumide hulgas 60--70 protsenti, tihtipeale, näiteks tunda-teada firma korral, on aga hind ainumäärav. Odavaima pakkumise teinud Merko Ehituse usaldusväärsuses ja tööde kvaliteedis ta seejuures ei kahelnud. «Antud juhul on nii suurt hinnavahet väga raske põhjendada,» leidis Sarv.

Pakkumiste hindamiskomisjoni juhtinud Kambja vallavanem Ivar Tedrema ütles, et Merko Ehituse pakkumise dokumentatsioon ei vastanud mitte mingisugusele kriitikale ja kubises arvutusvigadest.

Merko Ehituse pakkumusega tegelenud projektijuht Veljo Viitman ütles, et kuuleb arvutusvigadest esimest korda. Riigihanke seaduse kohaselt peab vigade esinemisel tellija võimaldama neid parandada. Viitmani sõnul tahtsid kõnealuse konkursi korraldajad algusest peale Merko osalemist vältida, mistõttu firma juhid olid sunnitud kohe ka protestiga esinema. Lisaks pole teavitatud osalejaid konkursi tulemustest kolme päeva jooksul, nagu seadus ette näeb. «Me pole seni Kambja vallavalitsuselt sellekohast teadet saanud, ehkki otsus tehti juba 12. augustil,» märkis Viitman.

Rand ja Tuulberg ehitas ka eelmisel aastal Kambja kooli esimest ehitusjärku. Firma üks omanikke Raivo Rand ütles, et tema teada on protestimise aeg ammu läbi. «Võin öelda, et meie hinnapakkumine oli nullkasumiga,» kinnitas ta. Annus seevastu kinnitas, et Merko 6 miljoni krooni võrra madalam pakkumus sisaldas ka 3--5protsendilist kasumimarginaali.

Kambja põhikooli ehituseks tuleb osa raha riigieelarvest ja osa vallalt.