Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Möödapääsmatu optimeerimine
Siseminister Jüri Mõis on sattunud terava kriitika alla, sest üritab seoses eelarve mahu vähenemisega järgmisel aastal optimeerida siseministeeriumi ja ministeeriumi allasutuste tööd.
Äripäev toetab siseministri püüdu kulusid kokku tõmmata ja suurendada ametnike efektiivsust ning arvab, et Mõisa eeskuju peavad järgima kõik ministrid.
Siseminister käitub nagu edukas ettevõtja, kes tulude vähenemisest tingituna proovib ettevõtte tegevuskulusid kokku tõmmata ning tõsta tulemuslikkust.
Kui seni riigieelarve maht kasvas iga aastaga ja ministeeriumite ametnike töö eelarve koostamisel oli suunatud kulude suurendamisele, siis nüüd on olukord vastupidine. Raha hulk, mida on võimalik kulutada avaliku sektori ülalpidamisele, on tuleval aastal selle aasta eelarvega võrreldes umbes miljardi krooni võrra väiksem.
Riigieelarve mahu vähenemine ei saa aga tähendada seda, et kõigi riigiasutuste eelarved kahanevad kindla protsendi võrra. Näiteks TV3 saates «Risttuli» väitis Mõis, et valitsuse eesmärk on tõsta politsei madalaid palku.
Et osasse valdkondadesse raha rohkem suunata, tuleb kuskilt raha kokku hoida ja politsei palga tõstmiseks peab vähendama siseministeeriumi halduses töötavate inimeste hulka ning töö ümber korraldama. Praegu on siseministeeriumi palgal ca 15 000 inimest, neist politseinikke 4100.
Mõisa kritiseerijad väidavad, et ministri reformiplaanid suurendavad kuritegevust, kuna politseinikke napib ja politsei on vähetasustatud. Kriitikud on võtnud aksioomiks, et politsei eelarvet suurendades ning politseinike arvu kasvatades hakkab kuritegevus vähenema ja kuritegude avastamise protsent suureneb.
Tegelikus elus ei ole see aga tõestust leidnud. Aasta-aastalt on poliitikud suurendanud riigieelarvest politseile eraldatud summasid, kuid kuritegude arv on kasvanud ning nende avastamine pole paranenud.
Koit Pikaro väidab, et põhjus on politsei pidevas reformimises ning siseministrite kiires vahetuses. Näiteks piirivalve, mille struktuuri ja juhtkonda pole nii sagedasti muudetud, saab oma tööga paremini hakkama. Mõis kandideerib Tallinna linnapeaks ja seega võib tema käivitatud reform paari kuu pärast sumbuda.
See on üks võimalik arengusuund, mida valitsuskoalitsioon peab vältima. Jüri Mõisa ministeeriumi töö optimeerimiskavade õnnestumine ning tulemuslikkus sõltub sellest, kas valitsuskoalitsioon tema ideid toetab. Kui koalitsiooni toetus on olemas ja valitsus püsib, siis ei too siseministri vahetus kaasa reformide lõppemist.