Erik Samel • 12. september 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Head ideed tulevad väljaspool tööd

Konkurents nõuab eristumist ja uusi ideid. Kuidas ja kus juhid neid leiavad oma äris rakendamiseks?

Kas akadeemiline ärikool, raamatud, töökaaslased, perekond või miski muu on ideede aluseks? Kas juht peab istuma terve päeva oma töökohal või on mõistlikum osa tööajast kasutada kodus töötamiseks?

Sangari juhi Mart Altvee sõnul tulevad temal paremad ideed ettevõttest väljas olles (ringi reisides, komandeeringutes, teisi ettevõtteid külastades). «Kui saan ettevõtte rutiinist välja, siis on aega «läbi seedida» pähe kogunenud mõtted,» ütleb Altvee.

Osa Eesti tippjuhte arvab, et uued ideed sünnivad peamiselt töökeskkonnas. Tallinna Kaubamaja ASi juhi Peeter Tohveri sõnul tuleb suhteliselt palju uusi ideid kolleegidega ühiselt asju arutades. «Kui võtta ette ajurünnak mingil tulevikku puudutaval teemal, tuleb sealt päris huvitavaid mõtteid,» märgib Tohver. Nendes ajurünnakutes osaleb tavaliselt 7--8 inimest. «Tugeva loomingulise inimese oreooli ma endale ei tahaks -- pole juhtunud, et jalutan metsas, komistan käbi otsa ja tuleb hea idee,» tõdeb Tohver.

Palju ideid saab ettevõtete juhtide sõnul üle võtta teistest valdkondadest. «Lihtsalt näed, et keegi on heale mõttele tulnud, muudad seda natuke ja saad endale kasuliku idee,» selgitab Mart Altvee.

Tohver ja Altvee on ühel meelel selles, et juht ei peaks tööd kodus tegema. Tohveri sõnul peab juht oma inimestele ja endale looma tingimused, mis võimaldavad mõtlemisega tegeleda. «Regulaarselt kodus töötamine on praegu vist veel liiga revolutsiooniline mõte,» arvab Altvee. Tema sõnul on juhi roll muuhulgas meeskonna motiveerimine, mis juhi osalise kodus töötamise puhul oleks raskendatud.

Kui äris teha täna sedasama, mida tegime eile, siis organisatsioon sureb. Äri vajab pidevat täiustamist ja muutusi.

Roffey Park Management Institute'i uuring «Innovatsioon Tipus» hõlmas rohkem kui 100 maailmatasemel tippjuhti. Tulemus: peaaegu mitte keegi ei leidnud uusi ideid tööl olles. Vähestel tekkis uudseid mõtteid informaalses keskkonnas kolleegidega: reisides, lõunatades, ajurünnakutes. Enamus leidis uue idee koeraga jalutades, vannis või reisides.

Järeldus: loominguliselt kõige sobivamad kohad ei ole need, kus me ründame aju, vaid need, kus aju puhkab.

Ettekujutus, et juht on tegudeinimene, ei kehti tipptaseme kohta. Tippjuht on mõtleja, tihtipeale pigem introvert kui ekstravert. Saamaks värskeid ideid, tuleb juhile anda võimalus mõelda. Üle poole Briti juhtivtöötajatest kasutavad vähemalt osa tööajast (keskmiselt neljandiku) kodus töötamisele. Enamus ütleb, et perekond on väärtuslik infoallikas ja annab võimaluse maailma tunnetada sügavamalt.

Enamus juhte ütleb: akadeemilised ärikoolid ei anna midagi, mida kasutada praktilises juhtimises. Nende koolide probleem on selles, et sealsetel õpetajatel ei ole praktilist kogemust.

Pole mõtet lugeda Charles Handy mõtteid sotsiaalse vastutusega korporatsioonidest, kui tead, et autor ise ei ole kunagi sellel alal tegutsenud. Need on ainult unistused. Palju rohkem on õppida näiteks Meredith Belbinilt (pigem meeskond kui liidri soleerimine), kes on ise praktik.

Juhid vajavad ideid ja õpetust inimestelt, kelle elu on olnud samasugune võitlus nagu nende oma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt