Silva Männik • 15 september 1999

Kommertsriskide kindlustust vaja

Ekspordi riikliku garanteerimise ja krediteerimise sihtasutuse osakonna juhataja Ants Juhvelt ütles, et pärast ekspordi riikliku garanteerimise korra vastuvõtmist eelmisel nädalal on eksportöörid selle vastu elavat huvi tundnud. Seaduses ette nähtud poliitiliste ja katastroofiriskide maandamise kõrval tunnevad ettevõtjad Juhvelti sõnul hoopis suuremat vajadust kommertsriskide garanteerimise vastu. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti kindlustusseltsid liiga suure kahjususe ja riskantsuse tõttu viimasel aastal enam garantiikindlustust ei paku. Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse järgi tagatakse kommertsriskidest tulenevate kahjude hüvitamine eksportijale garantiidega just selles osas, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Kommertsrisk on eksporditehingu välismaise osapoole maksejõuetuks muutumine asjaoludel, mis ei olnud teada enne tehingu tegemist. «Erastruktuurid aga partneri pankrottimineku riskide maandamisega oluliselt ei tegele,» lausus Juhvelt.

Juhvelti sõnul pole ekspordi garanteerimise sihtasutus vastu võtnud veel ühtegi taotlust, kuna nad soovisid ära oodata valitsuse määruse täpse teksti. «Kui aga nüüd keegi tuleb, võtame taotluse vastu,» ütles Juhvelt.

Garanteerimise süsteemi käivitamise mahud sõltuvad Juhvelti sõnul esialgu rahast, mis sihtasutusele järgmise aasta riigieelarvest eraldatakse ning see summa pole veel kindel. Seepärast lükkub ekspordigarantii aktiivne käivitumine ilmselt järgmisse aastasse. Üldreeglina hakkab ekspordi garanteerimise süsteem toimima isetasuvuse printsiibil, kus kahjusid korvatakse garanteerimistegevusest laekuvatest tuludest ning riik seda raha otseselt ei kaota, selgitas Juhvelt. Ekspordi garanteerimise projekti alustamiseks on aga sihtasutusel vaja algkapitali reservi moodustamiseks.

Hansa Capitali rahvusvahelise faktooringu juht Gren Noormets rääkis, et eksportööri kommertsriskid maandab ka rahvusvaheline faktooring. «Tulemus on sama, sest ettevõttel on debitoorse võlgnevuse riskid maandatud,» lausus ta. «Kusjuures faktooringu puhul on riskid 100% maandatud, aga ekspordi garanteerimise sihtasutuse ja seltside puhul on alati määratud mingi omavastutus.» Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse kohaselt on võimalik eksporditehingust tekkivat kahju hüvitada vaid kuni 70 protsendi ulatuses.

Üks faktooringu erinevus riigi pakutuga võrreldes on Noormetsa sõnul see, et faktooringufirma pakub kompleksteenust koos finantseerimise, arvete administreerimise ja riskide maandamisega. Sihtasutus tegeleb ainult kindlustamise ja krediteerimisega.

Hetkel kuum