• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kommertsriskide kindlustust vaja

    Ekspordi riikliku garanteerimise ja krediteerimise sihtasutuse osakonna juhataja Ants Juhvelt ütles, et pärast ekspordi riikliku garanteerimise korra vastuvõtmist eelmisel nädalal on eksportöörid selle vastu elavat huvi tundnud. Seaduses ette nähtud poliitiliste ja katastroofiriskide maandamise kõrval tunnevad ettevõtjad Juhvelti sõnul hoopis suuremat vajadust kommertsriskide garanteerimise vastu. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti kindlustusseltsid liiga suure kahjususe ja riskantsuse tõttu viimasel aastal enam garantiikindlustust ei paku. Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse järgi tagatakse kommertsriskidest tulenevate kahjude hüvitamine eksportijale garantiidega just selles osas, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Kommertsrisk on eksporditehingu välismaise osapoole maksejõuetuks muutumine asjaoludel, mis ei olnud teada enne tehingu tegemist. «Erastruktuurid aga partneri pankrottimineku riskide maandamisega oluliselt ei tegele,» lausus Juhvelt.
    Juhvelti sõnul pole ekspordi garanteerimise sihtasutus vastu võtnud veel ühtegi taotlust, kuna nad soovisid ära oodata valitsuse määruse täpse teksti. «Kui aga nüüd keegi tuleb, võtame taotluse vastu,» ütles Juhvelt.
    Garanteerimise süsteemi käivitamise mahud sõltuvad Juhvelti sõnul esialgu rahast, mis sihtasutusele järgmise aasta riigieelarvest eraldatakse ning see summa pole veel kindel. Seepärast lükkub ekspordigarantii aktiivne käivitumine ilmselt järgmisse aastasse. Üldreeglina hakkab ekspordi garanteerimise süsteem toimima isetasuvuse printsiibil, kus kahjusid korvatakse garanteerimistegevusest laekuvatest tuludest ning riik seda raha otseselt ei kaota, selgitas Juhvelt. Ekspordi garanteerimise projekti alustamiseks on aga sihtasutusel vaja algkapitali reservi moodustamiseks.
    Hansa Capitali rahvusvahelise faktooringu juht Gren Noormets rääkis, et eksportööri kommertsriskid maandab ka rahvusvaheline faktooring. «Tulemus on sama, sest ettevõttel on debitoorse võlgnevuse riskid maandatud,» lausus ta. «Kusjuures faktooringu puhul on riskid 100% maandatud, aga ekspordi garanteerimise sihtasutuse ja seltside puhul on alati määratud mingi omavastutus.» Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse kohaselt on võimalik eksporditehingust tekkivat kahju hüvitada vaid kuni 70 protsendi ulatuses.
    Üks faktooringu erinevus riigi pakutuga võrreldes on Noormetsa sõnul see, et faktooringufirma pakub kompleksteenust koos finantseerimise, arvete administreerimise ja riskide maandamisega. Sihtasutus tegeleb ainult kindlustamise ja krediteerimisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.