Rootsi minister haavas Norrat hingepõhjani

Minister Rosengren ütles Rootsi uudistesaates Aktuellt: «Norra on viimane Nõukogude vabariik. Norra on uskumatult natsionalistlik ja keerab kõik poliitikaks.»

Peagi pärast seda helistas ta Norra majandusministrile Dag Jostein Fjærvollile ja vabandas oma sõnade pärast. «Loomulikult oli täiesti lubamatu nii öelda. Võin enda kaitseks ainult niipalju öelda, et olin äärmiselt kurnatud viimaste päevade ja ööde telekomifirmade ühinemise vaidlustest.» Sellele vaatamata oli ütlus jõudnud norralasi juba tõsiselt ärritada, ja vabandus oli Norra suurim päevauudis.

Rootsi ärileht Dagens Industri (DI) arvab oma juhtkirjas, et minister Rosengreni sõnadega hooletu ringikäimine võib kujuneda probleemiks kahe riigi valitsusele ja majandusringkondadele, eriti kui arvestada, et tegemist on suurimate kaubanduspartneritega.

Dagens Industri peab sel puhul vajalikuks vaadata ajalukku. Leht kirjutab: Norra sai uue põhiseaduse juba 1814, mis lõi Norrast liberaalse õigusriigi, kohalikule omavalitsusele rajatud avatud ühiskonna, kus eraomand oli põhjalikult kaitstud ja enamikul kodanikel oli hääletusõigus, millest Rootsis jt Euroopa riikides alles unistati. «Kui Rootsi majandusminister ajalugu ei tunne ja nimetab Norrat Nõukogude vabariigiks, siis solvab ta sügavalt seda riiki ja eksib sügavalt,» tõdeb DI.

1814. aastast lähtub otseselt ka Norra poliitiline ja majanduslik võim. Põhjamerel tehtud naftaleid on üksnes tugevdanud riigi põhitõdesid ja andnud sellele rahalise toe. Tugev soov oma riiki iseseisvalt valitseda ja riigi aktsepteeritud sekkumine majandusellu on pannud rahva täiesti seaduspäraselt kaks korda Euroopa Liitu astumisele «ei» ütlema, tõdeb Rootsi juhtiv ärileht.

Norra ja Rootsi vahelised ärisidemed on mahukad ja kasvavad üha, peaaegu iga päev tuleb teateid kahe riigi firmade ühisprojektidest. Rootsi ekspordipartnerite seas on Norra Saksamaa, USA ja Suurbritannia järel neljandal kohal, Rootsi omakorda on Norra suurim ekspordipartner. Kaheksa kuuga vedas Norra Rootsi kaupu 28 miljardi Eesti krooni eest.

Rootsi firmadel on Norras umbes 2000 tütarfirmat või filiaali. Aastail 1995--1998 tegi Rootsi Norrasse otseinvesteeringuid 16,5 mld krooni ja Norra omakorda ligi kolm korda rohkem: 42,9 mld. Norra investeeringud Rootsi hakkasid kasvama eriti jõuliselt pärast seda, kui norra rahvas otsustas EList välja jääda.

Arengusuund on selge, kirjutab DI, Norra firmad ostavad järjest rohkem Rootsi ettevõtteid, kusjuures ka neid, mida on peetud rahvuslikuks uhkuseks.

Autor: ÄP