• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi minister haavas Norrat hingepõhjani

    Minister Rosengren ütles Rootsi uudistesaates Aktuellt: «Norra on viimane Nõukogude vabariik. Norra on uskumatult natsionalistlik ja keerab kõik poliitikaks.»
    Peagi pärast seda helistas ta Norra majandusministrile Dag Jostein Fjærvollile ja vabandas oma sõnade pärast. «Loomulikult oli täiesti lubamatu nii öelda. Võin enda kaitseks ainult niipalju öelda, et olin äärmiselt kurnatud viimaste päevade ja ööde telekomifirmade ühinemise vaidlustest.» Sellele vaatamata oli ütlus jõudnud norralasi juba tõsiselt ärritada, ja vabandus oli Norra suurim päevauudis.
    Rootsi ärileht Dagens Industri (DI) arvab oma juhtkirjas, et minister Rosengreni sõnadega hooletu ringikäimine võib kujuneda probleemiks kahe riigi valitsusele ja majandusringkondadele, eriti kui arvestada, et tegemist on suurimate kaubanduspartneritega.
    Dagens Industri peab sel puhul vajalikuks vaadata ajalukku. Leht kirjutab: Norra sai uue põhiseaduse juba 1814, mis lõi Norrast liberaalse õigusriigi, kohalikule omavalitsusele rajatud avatud ühiskonna, kus eraomand oli põhjalikult kaitstud ja enamikul kodanikel oli hääletusõigus, millest Rootsis jt Euroopa riikides alles unistati. «Kui Rootsi majandusminister ajalugu ei tunne ja nimetab Norrat Nõukogude vabariigiks, siis solvab ta sügavalt seda riiki ja eksib sügavalt,» tõdeb DI.
    1814. aastast lähtub otseselt ka Norra poliitiline ja majanduslik võim. Põhjamerel tehtud naftaleid on üksnes tugevdanud riigi põhitõdesid ja andnud sellele rahalise toe. Tugev soov oma riiki iseseisvalt valitseda ja riigi aktsepteeritud sekkumine majandusellu on pannud rahva täiesti seaduspäraselt kaks korda Euroopa Liitu astumisele «ei» ütlema, tõdeb Rootsi juhtiv ärileht.
    Norra ja Rootsi vahelised ärisidemed on mahukad ja kasvavad üha, peaaegu iga päev tuleb teateid kahe riigi firmade ühisprojektidest. Rootsi ekspordipartnerite seas on Norra Saksamaa, USA ja Suurbritannia järel neljandal kohal, Rootsi omakorda on Norra suurim ekspordipartner. Kaheksa kuuga vedas Norra Rootsi kaupu 28 miljardi Eesti krooni eest.
    Rootsi firmadel on Norras umbes 2000 tütarfirmat või filiaali. Aastail 1995--1998 tegi Rootsi Norrasse otseinvesteeringuid 16,5 mld krooni ja Norra omakorda ligi kolm korda rohkem: 42,9 mld. Norra investeeringud Rootsi hakkasid kasvama eriti jõuliselt pärast seda, kui norra rahvas otsustas EList välja jääda.
    Arengusuund on selge, kirjutab DI, Norra firmad ostavad järjest rohkem Rootsi ettevõtteid, kusjuures ka neid, mida on peetud rahvuslikuks uhkuseks.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.