Agresso ebaõnnestus

Selgus, et lisaks halvale tehnilisele toele on süsteem vananenud ja pole kindel 2000. aasta probleemi suhtes.

Asjatundjate hinnangul on raamatupidamissüsteemi peale kulutatud üle 100 miljoni krooni, sellest 9 miljonit Eesti riigieelarvest.

Suhteliselt tundmatut Norra raamatupidamistarkvara Agresso on riigiasutustes juurutada püütud alates 1993. aastast.

Rahandusministeeriumi töögrupp leidis, et senise versiooni kasutamine on ebaotstarbekas. Võimalike lahendustena kaalutakse uue versiooni hankimist või muu efektiivsema tarkvaratoote leidmist. Uue tarkvaraversiooni valmimine võtab aega aastaid. Rootsil kulus selleks kümme, Soomel kuus aastat.

Daniel Vaarik ei osanud eile öelda, kas kellelegi võidakse selle looga seoses esitada süüdistus. Ta sõnas, et lepingu tingimused IFORiga on nii uduselt sõnastatud, et nende põhjal tehtud aruannetest ei ole võimalik täpselt aru saada, kuhu IFORile makstud raha läks. «On kahtlane, kas neile aruannetele ja lepingutele saab üldse süüdistust üles ehitada,» märkis ta. Rahandusministeeriumi esindajana on lepingutele alla kirjutanud endine kantsler Agu Lellep.

Rahandusministeerium ostis 3,8 miljoni krooni eest paar aastat tagasi 50 Agresso kasutajalitsentsi, kuid hoolimata nende tasuta edasijagamisest ei soovinud enamik riigiasutusi litsentsi võtta ja jäi senise raamatupidamistarkvara juurde.

Veel aprillis oli kasutajaks seitse riigiasutust, praegu kasutab Agressot vaid kolm: Narva linna haridusamet, tolliamet ja maksuamet. Rahandusministeerium ise Agressot oma sisemises raamatupidamises ei kasutanud.

Äripäev kirjutas Agresso juurutamise sundusest esimest korda 1998. aasta kevadel, mil teised tarkvarafirmad Eestis avaldasid imestust, miks rahandusministeerium intensiivselt ühte keerulist ja tundmatut tarkvara peale surub.