Agresso ebaõnnestus

Selgus, et lisaks halvale tehnilisele toele on süsteem vananenud ja pole kindel 2000. aasta probleemi suhtes.

Asjatundjate hinnangul on raamatupidamissüsteemi peale kulutatud üle 100 miljoni krooni, sellest 9 miljonit Eesti riigieelarvest.

Suhteliselt tundmatut Norra raamatupidamistarkvara Agresso on riigiasutustes juurutada püütud alates 1993. aastast.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aare Lapõnin sõnas, et kasutusel olev versioon pole 2000. aasta vea suhtes kindel ja rahandusministeeriumi endine juhtkond ei suutnud osutada piisavat tehnilist tuge.

Rootsi rahvusvahelise koostööabi agentuuri Sida pressisekretär Pia Hallonsten ütles eile, et projekti ebaõnnestumises on põhjust süüd otsida Eestisse Agressot vahendanud Rootsi firmast IFOR AB. Sellele firmale võib teha etteheiteid, et nende pakutud Agresso polnud Eestis kasutamiseks kindel ja turvaline ega põhinenud pikaajalisel strateegial.

Rahandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Daniel Vaariku sõnul pakkus IFOR AB Agresso tehnilist lahendust enne, kui oli välja selgitatud Eesti tegelikud vajadused.

IFOR AB juht ja üks kahest omanikust väliseestlane Leena Wendt ei tahtnud eile midagi rääkida. «Mina ei anna ühtegi kommentaari ja nii see on,» kordas ta vastuseks mitmele küsimusele.

Wendt töötas mitu aastat Agresso juurutamise tõttu Eestis rahandusministeeriumis. Tema firma IFOR korraldas ja maksis kinni ka 1997. aastal kümmekonna rahandusministeeriumi tippametniku Agresso koolitusreisi Sei?elli saartele Vaikses ookeanis.

IFORil on rahandusministeeriumilt saada sel aastal veel 4 miljonit krooni.

Üle 200 000 krooni maksnud reisil käinud ametnikud on rahandusministeeriumist juba lahkunud, näiteks kantsler Agu Lellep, kellelt eile kommentaari saada ei õnnestunud. Sei?ellidel käinud ministeeriumi tippametnik Tiiu Paulus keeldus eile kommentaaridest. Ta ütles, et usub jätkuvalt Agressosse.

Sida tellis Agressole ekspertiisi Rootsi konsultatsioonifirmalt Action Learning Partners, kelle põhijäreldus on, et Agresso põhjal kavandatud Eesti riigi raamatupidamissüsteemi kvaliteet on vastuvõetamatu.

Rahandusministeeriumi töögrupp leidis, et senise versiooni kasutamine on ebaotstarbekas. Võimalike lahendustena kaalutakse uue versiooni hankimist või muu efektiivsema tarkvaratoote leidmist. Uue tarkvaraversiooni valmimine võtab aega aastaid. Rootsil kulus selleks kümme, Soomel kuus aastat.

Daniel Vaarik ei osanud eile öelda, kas kellelegi võidakse selle looga seoses esitada süüdistus. Ta sõnas, et lepingu tingimused IFORiga on nii uduselt sõnastatud, et nende põhjal tehtud aruannetest ei ole võimalik täpselt aru saada, kuhu IFORile makstud raha läks. «On kahtlane, kas neile aruannetele ja lepingutele saab üldse süüdistust üles ehitada,» märkis ta. Rahandusministeeriumi esindajana on lepingutele alla kirjutanud endine kantsler Agu Lellep.

Rahandusministeerium ostis 3,8 miljoni krooni eest paar aastat tagasi 50 Agresso kasutajalitsentsi, kuid hoolimata nende tasuta edasijagamisest ei soovinud enamik riigiasutusi litsentsi võtta ja jäi senise raamatupidamistarkvara juurde.

Veel aprillis oli kasutajaks seitse riigiasutust, praegu kasutab Agressot vaid kolm: Narva linna haridusamet, tolliamet ja maksuamet. Rahandusministeerium ise Agressot oma sisemises raamatupidamises ei kasutanud.

Äripäev kirjutas Agresso juurutamise sundusest esimest korda 1998. aasta kevadel, mil teised tarkvarafirmad Eestis avaldasid imestust, miks rahandusministeerium intensiivselt ühte keerulist ja tundmatut tarkvara peale surub.