• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Agresso ebaõnnestus

    Selgus, et lisaks halvale tehnilisele toele on süsteem vananenud ja pole kindel 2000. aasta probleemi suhtes.
    Asjatundjate hinnangul on raamatupidamissüsteemi peale kulutatud üle 100 miljoni krooni, sellest 9 miljonit Eesti riigieelarvest.
    Suhteliselt tundmatut Norra raamatupidamistarkvara Agresso on riigiasutustes juurutada püütud alates 1993. aastast.
    Maksuameti peadirektori asetäitja Aare Lapõnin sõnas, et kasutusel olev versioon pole 2000. aasta vea suhtes kindel ja rahandusministeeriumi endine juhtkond ei suutnud osutada piisavat tehnilist tuge.
    Rootsi rahvusvahelise koostööabi agentuuri Sida pressisekretär Pia Hallonsten ütles eile, et projekti ebaõnnestumises on põhjust süüd otsida Eestisse Agressot vahendanud Rootsi firmast IFOR AB. Sellele firmale võib teha etteheiteid, et nende pakutud Agresso polnud Eestis kasutamiseks kindel ja turvaline ega põhinenud pikaajalisel strateegial.
    Rahandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Daniel Vaariku sõnul pakkus IFOR AB Agresso tehnilist lahendust enne, kui oli välja selgitatud Eesti tegelikud vajadused.
    IFOR AB juht ja üks kahest omanikust väliseestlane Leena Wendt ei tahtnud eile midagi rääkida. «Mina ei anna ühtegi kommentaari ja nii see on,» kordas ta vastuseks mitmele küsimusele.
    Wendt töötas mitu aastat Agresso juurutamise tõttu Eestis rahandusministeeriumis. Tema firma IFOR korraldas ja maksis kinni ka 1997. aastal kümmekonna rahandusministeeriumi tippametniku Agresso koolitusreisi Sei?elli saartele Vaikses ookeanis.
    IFORil on rahandusministeeriumilt saada sel aastal veel 4 miljonit krooni.
    Üle 200 000 krooni maksnud reisil käinud ametnikud on rahandusministeeriumist juba lahkunud, näiteks kantsler Agu Lellep, kellelt eile kommentaari saada ei õnnestunud. Sei?ellidel käinud ministeeriumi tippametnik Tiiu Paulus keeldus eile kommentaaridest. Ta ütles, et usub jätkuvalt Agressosse.
    Sida tellis Agressole ekspertiisi Rootsi konsultatsioonifirmalt Action Learning Partners, kelle põhijäreldus on, et Agresso põhjal kavandatud Eesti riigi raamatupidamissüsteemi kvaliteet on vastuvõetamatu.
    Rahandusministeeriumi töögrupp leidis, et senise versiooni kasutamine on ebaotstarbekas. Võimalike lahendustena kaalutakse uue versiooni hankimist või muu efektiivsema tarkvaratoote leidmist. Uue tarkvaraversiooni valmimine võtab aega aastaid. Rootsil kulus selleks kümme, Soomel kuus aastat.
    Daniel Vaarik ei osanud eile öelda, kas kellelegi võidakse selle looga seoses esitada süüdistus. Ta sõnas, et lepingu tingimused IFORiga on nii uduselt sõnastatud, et nende põhjal tehtud aruannetest ei ole võimalik täpselt aru saada, kuhu IFORile makstud raha läks. «On kahtlane, kas neile aruannetele ja lepingutele saab üldse süüdistust üles ehitada,» märkis ta. Rahandusministeeriumi esindajana on lepingutele alla kirjutanud endine kantsler Agu Lellep.
    Rahandusministeerium ostis 3,8 miljoni krooni eest paar aastat tagasi 50 Agresso kasutajalitsentsi, kuid hoolimata nende tasuta edasijagamisest ei soovinud enamik riigiasutusi litsentsi võtta ja jäi senise raamatupidamistarkvara juurde.
    Veel aprillis oli kasutajaks seitse riigiasutust, praegu kasutab Agressot vaid kolm: Narva linna haridusamet, tolliamet ja maksuamet. Rahandusministeerium ise Agressot oma sisemises raamatupidamises ei kasutanud.
    Äripäev kirjutas Agresso juurutamise sundusest esimest korda 1998. aasta kevadel, mil teised tarkvarafirmad Eestis avaldasid imestust, miks rahandusministeerium intensiivselt ühte keerulist ja tundmatut tarkvara peale surub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.