• OMX Baltic−0,38%292,1
  • OMX Riga−0,09%889,93
  • OMX Tallinn−0,39%1 856,17
  • OMX Vilnius−0,25%1 135,09
  • S&P 5000,64%5 675,12
  • DOW 300,85%41 841,63
  • Nasdaq 0,31%17 808,66
  • FTSE 1000,56%8 680,29
  • Nikkei 2251,33%37 892,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,11
  • OMX Baltic−0,38%292,1
  • OMX Riga−0,09%889,93
  • OMX Tallinn−0,39%1 856,17
  • OMX Vilnius−0,25%1 135,09
  • S&P 5000,64%5 675,12
  • DOW 300,85%41 841,63
  • Nasdaq 0,31%17 808,66
  • FTSE 1000,56%8 680,29
  • Nikkei 2251,33%37 892,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,11
  • 26.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kraft süstib optimismi

Kui Eesti tänavune majanduskasv tuleb Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul nullilähedane või veidi negatiivne, siis 2000. aasta majanduskasv peaks keskpanga prognoosi järgi olema 3--4,5%. «Ees ootab meid kindlalt tõusuaeg,» lausus Kraft eile.
Tänavu tõusevad hinnad Eestis 3,5 protsenti, 2000. aastal on keskpanga prognoosi kohaselt oodata tarbijahinnaindeksi tõusu veel ühe protsendi võrra. «Inflatsioon kasvab veelgi, aga see number jääb ikka ühekohaliseks,» rääkis Kraft.
Selle aasta riigieelarve viieprotsendiline pretsedenditu puudujääk on Krafti sõnul välja kujunenud kahel põhjusel. «Üks põhjus on märtsikuus toimunud parlamendivalimised ning sellega seotud populistlikud otsused palga ja pensioni tõstmise kohta, teine on põhjendamatud majanduskasvu ootused.»
Tänavuse suure eelarve puudujäägi rahastamiseks tuleb Krafti sõnul kasutada struktuursete reformide, eeskätt pensionireformi jaoks kogutud varusid.
Välisinvesteeringute agentuuri direktori Agu Remmelgi sõnul ei ole finantskriisid pikaajalisi välisinvesteeringuid halvasti mõjutanud, vaid loonud soodsamaid võimalusi ettevõtete ülevõtmiseks.
Ka Krafti sõnul möödusid rahvusvahelised finantskriisid Eesti jaoks suhteliselt valutult.
Esimese poolaasta jooksul vähenes võrreldes mulluse tasemega välisinvesteeringute maht siiski viiendiku võrra.
«Eelmisel aastal tuli Eestisse 8 miljardit krooni otseinvesteeringuid ja see oli rekordtase,» lausus Remmelg.
Tänavu on Eestisse juba tulnud 2,7 miljardit krooni otseinvesteeringuid ja Remmelgi väitel peaks see number aasta lõpuks 5 miljardi kroonini kasvama.
«Loodan, et 2000. aasta tulemused ületavad tänavuse taseme, sest tulemas on infrastruktuuri erastamised, näiteks Eesti Raudtee müük,» märkis Remmelg.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele