Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus täiustab ekspordipoliitikat
Peaminister Mart Laar ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et valitsus saatis ministeeriumidesse kooskõlastamise ringile Eesti ekspordipoliitika põhialused, millega on kavatsus ekspordi toetamisega tegelevad riiklikud institutsioonid senisest tõhusamalt tööle panna. Ministeeriumid peavad ühendama jõud, et suurendada Eesti toodete eksporti Kesk-Euroopa maadesse, sest kaupade vedu nendesse maadesse pole seni olnud piisav, selgitas Laar.
Valitsus ei plaani Laari sõnul ekspordisubsiidiumide maksmist ettevõtjatele, kuid kavatseb ellu viia eelmise riigikogu vastu võetud ekspordi garanteerimise programmi. «Ootan ekspordi garanteerimise käivitamiseks ettevõtjate ühenduste aktiivsust, sest riigil on suuri ühendusi parem toetada,» lisas Laar.
Majandusminister Mihkel Pärnoja juhtimisel välja töötatavad ekspordipoliitika põhialused ei sisalda praegu täpset rahastamisvajaduste ja kulutuste plaani, kuid lähtuvad eeldusest, et väikese siseturu tõttu sõltub Eesti majanduskasv otseselt ekspordi kasvust.
Rakvere Lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov ütles, et tema ootab riigilt oma ettevõtte ekspordivõime suurendamiseks ettevõtluse kulutuste vähendamist ja otseseid toetusi sealihatootjaile. Maspanovi sõnul vähendab näiteks kavandatav riigilõivu tõstmine ekspordivõimet, sest näiteks Rakvere Lihakonbinaadi kulutused suurenevad ligi 3 mln krooni võrra, kuid tootlikkus jääb samaks. «Sealiha tootmine võiks olla Eestile nagu Nokia soomlastele, kuid selleks on vaja tollide, interventsiooniladude, maksusoodustuste ja toetuste süsteemi,» selgitas Maspanov.
Eesti toiduainetööstusele Maspanov Kesk-Euroopas potentsiaalset turgu ei näe, küll aga Baltimaades, Ukrainas ja Venemaal.