ÄP fototoimetus • 28 oktoober 1999

Tragöödia lõpp

Lindistatud teleesinemises süüdistas rünnakut juhtinud Nairi Unanian Armeenia korrumpeerunud poliitilist eliiti riigi majanduse tühjaks kurnamises.

«Vaid paari aastaga on kunagi jõukas riik meie eneste silme ees laostunud ja mandunud riigiks, kust kõik minema pääseda soovivad,» ütles Unanian. «Need, kes riigi paljaks on röövinud, peavad koos meiega kohtu ette astuma.»

Armeenias on pärast Nõukogude Liidust lahkulöömist aastaid valitsenud majanduskaos ning valitsus pole suutnud üles ehitada toimivat turumajandust.

1998. a moodustas Armeenia sisemajanduse kogutoodang riigi statistikakomitee andmeil 600 dollarit elaniku kohta. Majanduskasvu registreeriti 7,2 protsenti. Samas moodustab varimajanduse osakaal majanduslikust aktiivsusest enam kui poole.

Samuti spekuleeriti võimalusega, et veresaun võis olla seotud pingetega end 1988. aastal iseseisvaks kuulutanud Mägi-Karabahhias -- Aserbaidzhaani territooriumil asuvas armeenlastega asustatud enklaavis. 1994. a rahulepingust hoolimata on kokkupõrked jätkunud.

Armeenia valitsus on otsinud võimalusi olukorra lahendamiseks. Vaid paar tundi enne veresauna parlamendis lahkus riigist USA asevälisminister Strobe Talbott, kes oli just selles küsimuses käinud Armeenia liidritega nõu pidamas.

Unanian ütles teleesinemises, et ei soovinud kedagi tappa. Enne seda oli ta siiski väitnud, et rünnak oli suunatud peaminister Vazgen Sarkisjani vastu. «Kõik teised peale Vazgen Sarkisjani on süütud ohvrid,» ütles Unanian.

Hukkusid veel parlamendi spiiker Karen Demirchian, asespiikerid Juri Bakhshian ja Ruben Miroian, Armeenia energeetikaminister Leonard Petrosian, majandusametnik Mihhail Kotanian ning parlamendisaadikud Genrikh Abramian ja Armenak Armenakian.

Eile andsid parlamendis tule avanud mehed end korrakaitsejõududele välja, vabastades eelnevalt kõik pantvangid.

Autor: ÄP

Hetkel kuum