- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võlaõigusseadus avalikule arutelule
Justiitsministeeriumi kavatsus reguleerida töösuhteid võlaõiguse kaudu on viimasel ajal tekitanud tõsise probleemi tööõiguse valdkonnas ning laialdase arutelu avalikkuses, sest king kipub pitsitama teistelgi elualadel.
Kõigepealt tahan märkida, et ametiühingud pooldavad tänaste tööseaduste uuendamist vastavalt ühiskonnas toimunud muutustele, Euroopa Liidu direktiividele ja Eestile kohustuslikele välislepingutele. Samuti on meile selge, et tööleping on leping. Kuid ametiühingud ei poolda tööseaduste muutmist selliselt, nagu seda kujutavad ette justiitsministeeriumi ametnikud või nende «advokaadid».
Absoluutselt vastuvõetamatu on ametiühingutele see suundumus, et tööandjatele on eelnõu koostamisel vastu tuldud ja laiendatud töölepingu lõpetamise võimalusi. Veelgi täpsemalt ütleb probleemi sisu ära 3. novembri Äripäevas avaldatud kirjutise pealkiri «Võlaõiguse abil saab töötajast kergemini lahti».
Mitte keegi ei ole justiitsministeeriumilt tellinud töölepingu seadust, sest seni on tööseaduste koostamise ülesanne olnud sotsiaalministeeriumi pärusmaa, seega ei ole sotsiaalpartneritel (tööandjad, töövõtjad) olnud võimalik ametlikult oma protesti muudatuste ja töötajate õigusliku olukorra halvendamise kohta välja öelda.
Teoksilolevast andis märku hiljuti riigikogule üle antud võlaõigusseaduse rakendussätete osa -- rakendussätetega tunnistataksegi kehtetuks täna toimivad töölepingu seadus, kollektiivlepingu seadus, palgaseadus, samuti suurem osa individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest. See on juba liig.
Jääb täiesti arusaamatuks, miks töösuhteid reguleerivaid seadusi koostavad inimesed, kes ei tunne tänaseid töösuhteid, ei mõista sotsiaaldialoogi olemust, ei tunne tegelikku olukorda tööturul, ei tunneta konfliktide olemust ja nende lahendamise praktikat. Praeguse eelnõu väljatöötajad näevad kõike seda läbi oma helesinise unistuse. Nende eesmärk on kaitsta tööandjaid, teine pool, töövõtjad, on aga sootuks unustatud. Nad arvavad, et kui on regulatsioon, siis see on sovjetliku pitseriga ja midagi sellist, mis on vajalik väikesele huvigrupile -- ametiühingutegelastele.
Tegelikult see väike huvigrupp teab suurepäraselt, mis täna töösuhetes toimub, kuidas töötajatega käitutakse -- ebaseaduslikud vallandamised ja koondamised, väljatöötatud töötasude ja hüvitiste mittemaksmine, ületunnitöö eest tasumata jätmine, töötajate ebavõrdne kohtlemine jne.
Hea usk ja mõistlikkus peavad olema meile reegliks ka seaduse abita, kuid täna on niisugusest põhimõttest lähtuvast käitumisest asi väga kaugel.
Ametiühingud on seisukohal, et ka võlaõigusseaduses tuleb tööleping sätestada, tagamaks lepingusüsteemi ühtsus ja kompromiss. Kõik tööseadused, sh töölepingu seadus, peavad täna jääma, olema nii mahukad ja täpsed, kui vaja, tulenevalt meie arenguastmest.
Samal ajal on äärmiselt tähtis, et sotsiaalministeerium viiks kiiresti tänapäeva nõuetele vastavaks kõik töösuhteid reguleerivad seadused. Meil on täna täiesti või osaliselt reguleerimata töölepingute ülemineku, töötaja informeerimise ja konsulteerimise, kollektiivse koondamise, varalise vastutuse, uute tasustamissüsteemide loomise ja paljud teised küsimused.
Me ei vaja seadusi, mis toovad kaasa töötajatele tagatiste vähendamise ja murekoorma suurenemise. Isegi sellistes riikides, kus ametiühinguliikmelisus ja kollektiivlepingute osakaal on suurem kui meil, ei piirdu töölepingu ja teiste töösuhete regulatsioon selle tagasihoidlikkusega, mida meile püütakse pakkuda.
Kui aga tõesti leitakse, et töösuhete regulatsiooni tuleb kardinaalselt muuta -- olematuks teha --, tuleb see enam kui 600 tuhandet töötajat puudutav eelnõu saata avalikule arutelule. See pole ainult ametiühingute mure, see on ühiskonna stabiilse arengu küsimus.
Autor: Raivo Paavo
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele