• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Panganduse roll ja käekäik tulevikus

    Tänapäeva majanduse toimimist on raske ette kujutada finantssektorita, millesse peale pankade kuuluvad veel mitmed mittepangalised rahaasutused (kindlustusfirmad, hoiuühistud, investeerimisfondid, liisingfirmad jne) ning finantsturud, näiteks aktsiaturg ja võlakirjaturg. Pangasüsteem on veel kõige olulisem finantssektori osa -- Eesti pankade koondbilansi maht oli I poolaasta lõpus enam kui 44 mld krooni.
    Pangasüsteemis ringleb suur rahahulk ning selle raha kasutamise otstarbekusest oleneb nii Eesti riigi kui iga kodaniku heaolu. Palgasaaja saab palga panga vahendusel, sooritab makseid panga kaudu, säästab raha pangas tulevaste kulutuste tarbeks. Rääkimata ettevõtjast, kes teda teenindava pangata läbi ei saa.
    Erialakirjanduses on vaieldud, kas on olemas põhjuslikku seost riigi majandusarengu ja -kasvu ning finantsarengu vahel. Suures osas taandub see vaidlusele stiilis «kumb oli varem, kana või muna», ent empiirilised uuringud on tõestanud, et seos on olemas. Ka ELi pürgivate siirdemajanduste seas on edukamad need riigid, kus toimib sujuvalt kaasaegne pangasüsteem ning arenevad muud finantssektori osised.
    Pangasüsteemi peaülesanne majandusarengu seisukohalt on suunata vaba raha (põhiliselt eraisikute säästud) sinna, kus seda enim vajatakse ja kus seda kõige otstarbekamalt tuleks kasutada, st ettevõtlussektorisse viimase arendamiseks kogu ühiskonna huvides. Kuna pangasüsteemi tervisest oleneb terve majanduse käekäik, allub see rangetele regulatsioonidele ja järelvalvele (keskpank).
    Juba vanades kultuurriikides (Babüloonia, Egiptus, Rooma, Kreeka) tegutsesid pankade ülesandeid täitvad rahaasutused, kes hoiustasid ja vahendasid tolleaegset raha. Keskajal tekkisid pangad kaasaegses mõistes, esimene aktsiapank asutati Inglismaal 17. sajandil. Muide, Eestis asutati esimesed pangad aastal 1802 -- Eestimaa Mõisnikkude Maakrediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediidiselts, esimene tänapäevane kommertspank endise NLi territooriumil oli 1988. a asutatud Tartu Kommertspank.
    Vaatamata pikale ajaloole ei ole aga pankade tulevik sugugi roosiline, mis on sundinud pankureid murdma pead traditsioonilise finantsvahenduse tuleviku üle. Pangad on sunnitud tegutsema üha pingelisemas konkurentsikeskkonnas. Pankadel tuleb konkureerida omavahel, ent olulisem on tihenev konkurents teiste finantsasutuste ja -turgudega, nii vaba ressursi kaasamisel kui ka laenutegevuses.
    Eestis tuleb arvestada, et tõsist konkurentsi pakub ka mitteametlik finantsvahendus -- empiirilised uuringud näitavad, et veerand firmadest tegeleb ka mitteametliku laenuvõtmisega ning kolmandik laenuandmisega (põhiliselt oma firma töötajatele), pluss varimajanduse nähud (nt ümbrikupalgad).
    Mõned olulised arengud, mis mõjutavad tulevikupangandust: pangandusturu konsolideerumine, nii Eestis (kaks panka on hõivanud 85% turust) kui mujal -- vähem osutatakse tähelepanu jaekliendile, saavutatakse ülemäärase turuvõim; internatsionaliseerumine ja globaliseerumine, mida tulevikus mõjutavad ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide (Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank) ettevõtmised kriiside ennetamiseks rahvusvahelistel finantsturgudel; pangatehnoloogia kiire areng ja innovaatiliste toodete pakkumine, internetipanganduse areng.
    On avaldatud arvamust, et tuleviku pangalaadsed finantsvahendajad pakuvad järgmisi põhilisi finantsteenuseid: juurdepääsu tagamine maksesüsteemile, likviidsuse pakkumine, riskide koondamine ja maandamine, info pakkumine, riigi garantiide kanaliseerimine. Loetelus pole krediitide pakkumist, mis arvatakse kujunevat maaklertegevuse liigiks. Pankade roll firmade krediteerimisel langeb maailmas pidevalt -- nii pika- kui lühiajaline rahastamine kandub odavamatele finantsturgudele.
    Paar märksõna ka finantsvahendajate tulevikuvormidest: «finantstoodete kaubahall» (financial products supermarket), tõeline «universaalpank» (all-in-bank), makroturud (macro markets).
    Autor: Vello Vensel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Väikeste linnade uued arendused langevad surve alla
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.