Tagel müüs 1995. aastal tagastatud maja Tallinnas Pirital ega tasunud müügisummalt tulumaksu. Ta ütles, et ei teadnud, et seadus nõuab maja müümisel tulumaksu tasumist ning sellest ei rääkinud midagi ka maja tagastamist ja müüki korraldanud Viktor Kaasiku advokaadibüroo seadusetundjad.

Peale kirjavahetust Eesti maksuametnikega sai Tagel lahti viivisenõudest ja pani raha Eesti poole teele. «Ega ma sellest hinge ei heida,» räägib eakas mees, kes eelmises Eesti Vabariigis pidas kohtuniku ja vangla abidirektori ameteid. Hoolimata maksunõude täitmisest jääb vanahärral asjast oma arvamus: «See talitusviis on häbematu, moraalselt ebaaus. President jagab väliseestlastele aumärke, aga maksuamet nõuab maksu. Rootsis elavail Eesti kodanikel on samamoodi valimisõigus, see on riigiõiguslikult kõige tähtsam asjaolu.» Eestis elavad tagastatud varade omanikud ei pea nende esmamüügilt tulumaksu tasuma.

Tulusaajate kindlakstegemiseks on maksuamet küsinud Tallinna linnavalitsuselt tagastatud vara omanike nimekirjad. Linnavalitsuse omandireformiameti töötaja Tiit Mägeri sõnul sai maksuamet valmis nimekirja 1043 välismaalasest omanikust, kes on Tallinnas vara tagasi saanud. Mägeri hinnangul võivad umbes pooled tagastatud maadest ja majadest olla edasi müüdud. «Kindlasti on väärtuslikest majadest ja kruntidest rohkem ära müüdud,» tõdeb ta. Tulu, millelt nüüd maksu nõutakse, ulatub mitmesaja miljoni kroonini.

Eesti Komitee esimees Rootsis Jaan Vilval räägib, et tema teab seni kuut inimest, kes on Rootsis taolise maksuteate saanud. Summad on mõnesajast tuhandest 2 miljoni kroonini. «Mõned on ära maksnud, mõned pikendust palunud. See viivis on siin kõige hullem,» ütleb Vilval. Tema väitel oleks Rootsi maksumäär sarnasel juhul 15%, lisaks saaks tulust maha arvata kõik vara tagastamise ja müügiga seotud kulud.

Kui suvel käis Rootsis peaminister Mart Laar, pöördus Vilval ses asjas ka tema poole ning Laar lubas lasta asja uurida. Rahandusminister Siim Kallas selgitab kirjas Mart Laarile: «Eestis kinnisvara võõrandamisest saadava tulu vabastamisel tulumaksust kuulub vastav tulu maksustamisele Rootsis. Seega ei oleks vastava maksusoodustuse kehtestamisel soovitud tagajärgi.» Kirja koostanud rahandusministeeriumi töötaja Aili Nurk ütleb, et Rootsi maksumäär oleks antud juhul 30%.

Maksuameti avalike suhete juhi Koit Luusi sõnul on peale Rootsi saadetud maksuteateid ka USAs, Kanadas ja Saksamaal elavaile vara müünud õigusjärgseile omanikele. Täpset arvu Luus ei nimeta, kuna tema kinnitusel on töö ses asjas käimas ja maksuteateid lisandub pidevalt. Üks juhtum on otsaga jõudnud kohtusse. Maksu määramiseks on aega seitse aastat, seega võib praegu nõuda maksu müügilt, mis toimus 1992. aasta lõpus.

Kehtiva seaduse järgi oleks välismaalastest tagastatud varade omanikel mõtet enne vara mahamüümist Eestisse kolida, sest Eesti elanikele on tagastatud vara esmamüügist saadud tulu maksuvaba.

«Saime Tallinnas tagasi ka ühe krundi, kuid peale maksuteate saamist ei taha enam eriti seda müüa,» räägib Karl Tagel.