Suvel jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus tegi ettevõtjale töökoha riskianalüüsi kohustuslikuks. Samas teeb töökaitseinspektsioon selle nõude täitmiseks ettekirjutuse igast neljast kontrollitavast ettevõttest kolmele.

Riskianalüüsi täitmata jätmise eest saab kuni 250 000 kooni suurust trahvi määrata, kuid praegu töötab tööinspektsioon seaduse levitajana, ütles Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja asetäitja Eve Hinno. «Ma ei saa öelda, et tööandja ei taha seaduse nõudeid täita. Ta lihtsalt ei tea neid.»

Kuna tööinspektsiooni eelistuseks olid sel aastal suuremad ja ohuteguririkkamad ettevõtted, on neis nõuded paremini teada. Hinno sõnul täidetakse ohutusnõudeid küllalt kiiresti, kuid töökeskkonnanõukogude loomiste tempo on madal.

Seaduse kohaselt peab kuni kümne töötajaga ettevõttes olema töökeskkonnavolinik, kes on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja töökohustuste küsimuses. Suuremates ettevõtetes peab iga allüksus valima ühe kaheaastaste volitustega voliniku.

Volinik peab tööandja kulul läbima vastavad kursused, mis kestavad tavaliselt kaks päeva ja maksavad 800 krooni.

Koolitusfirma E--Katedraal juhataja Erich Rattas ütles, et mingit erilist tungi kursustele praegu ei ole.

Samas ühekordset riskianalüüsiteenust müüv Ten-Team OÜ töökeskkonnaspetsialist-hügieenik Kristel Viire nentis, et reklaamivajadust firma ei tunne. «Tööinspektorid teevad ettekirjutusi ja suunavad firmad meie juurde,» ütles Viire. «Pakume ka abistavat kirjandust neile, kes hakkavad ise riskianalüüsi läbi viima.» Viire selgitas, et analüüs on hinnanguline, kuid sisaldab ka mõõtmisi, mida teevad litsentseeritud laboratooriumid.

ASi Coca Cola Joogid avalike suhete juht Kadre Vaik ütles, et töökaitsealased kontrollmõõtmised kestsid nende firmas kaks nädalat ja mingeid möödalaskmisi ei tuvastatud. Kuna töötervishoiuarsti teenust osteti teisest firmast, käis kohal ka nende insener ja tegi oma kirjelduse.