• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sigade stress kontrolli alla

    «Stressilihast ei ole võimalik valmistada kvaliteetset sinki,» kinnitas Nõo Lihatööstuse juhatuse esimees Toomas Kruustük. «Sink näeb välja nagu ülekeedetud liha, mis ei püsi koos.» Spetsialistide hinnangul on stressilihast toodangu väljatulek 10--12 protsenti väiksem.
    Kruustüki sõnul on Eesti loomakasvatajad ja lihatööstused olnud stressilihast teadlikud aastaid, kuid keegi ei ole sellest probleemi tekitanud. Kruustüki andmeil näitavad nende Tartumaal Äksis asuvas tapamajas paari nädala vältel tehtud PH-taseme mõõtmised, et mõnest majandist ostetud sigadest on kuni 15 protsenti stressis.
    Nõo Lihatööstus ostab nädalas 300--350 siga ja 10 veist. Stressiliha kasutab Nõo Lihatööstus vorstide tootmisel. Päevas toodab Nõo Lihatööstus kuni kolm tonni sinki ja vorsti.
    Eesti Põllumajandusülikooli lihatehnoloogia instituudi dotsendi Riina Soidla kinnitusel stressiliha inimese tervisele mingit mõju ei avalda. Soidla sõnul põhjustab heleda ja vesise stressiliha sigade tapaeelne stress.
    ASi Saaremaa Liha- ja Piimakombinaadi asedirektor Andi Saagpakk ütles, et nad on stressiliha mõõtnud välise kahtluse korral. Saagpakk nentis, et stressiliha on Eesti lihatööstusele suur probleem.
    ASi Rakvere Lihakombinaat ostudirektor Indrek Lekko sõnul on nemad stressiliha mõõtnud pisteliselt. «Tulemused näitavad, et olulist probleemi pole,» seletas Lekko. «Eesti sead on stressile vähemaltid, sest neil on piisavalt paks pekikiht.»
    ASi Valga Liha- ja Konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul võib kvaliteeti mõjutav stressiliha probleem teravaks muutuda paari aasta pärast. «Kui ikka sealihaturul liha napib, pole ka võimalust valida,» põhjendas Paavel.
    Eelmisel aastal Phare rahast finantseeritud pilootettevõtteprogrammis HASSAP osalenud Nõo Lihatööstus on tootmishoonete ja seadmete rekonstrueerimisse investeerinud 16 miljonit krooni. «Oleme alati lähtunud sellest, et kui omal mõistusest puudu tuleb, tuleb nõuandjaks kaasata oma ala proff,» rääkis Kruustük ja lisas, et neid konsulteerib tehnoloogia väljaarendamisel üks Lääne-Euroopa viiest lihatööstuse tippspetsialistist. Kruustük avaldas lootust, et järgmise aasta lõpuks saab Nõo Lihatööstus esimese Eesti lihatööstusena Euroopa Liidu sertifikaadi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.