«Stressilihast ei ole võimalik valmistada kvaliteetset sinki,» kinnitas Nõo Lihatööstuse juhatuse esimees Toomas Kruustük. «Sink näeb välja nagu ülekeedetud liha, mis ei püsi koos.» Spetsialistide hinnangul on stressilihast toodangu väljatulek 10--12 protsenti väiksem.

Kruustüki sõnul on Eesti loomakasvatajad ja lihatööstused olnud stressilihast teadlikud aastaid, kuid keegi ei ole sellest probleemi tekitanud. Kruustüki andmeil näitavad nende Tartumaal Äksis asuvas tapamajas paari nädala vältel tehtud PH-taseme mõõtmised, et mõnest majandist ostetud sigadest on kuni 15 protsenti stressis.

Nõo Lihatööstus ostab nädalas 300--350 siga ja 10 veist. Stressiliha kasutab Nõo Lihatööstus vorstide tootmisel. Päevas toodab Nõo Lihatööstus kuni kolm tonni sinki ja vorsti.

Eesti Põllumajandusülikooli lihatehnoloogia instituudi dotsendi Riina Soidla kinnitusel stressiliha inimese tervisele mingit mõju ei avalda. Soidla sõnul põhjustab heleda ja vesise stressiliha sigade tapaeelne stress.

ASi Saaremaa Liha- ja Piimakombinaadi asedirektor Andi Saagpakk ütles, et nad on stressiliha mõõtnud välise kahtluse korral. Saagpakk nentis, et stressiliha on Eesti lihatööstusele suur probleem.

ASi Rakvere Lihakombinaat ostudirektor Indrek Lekko sõnul on nemad stressiliha mõõtnud pisteliselt. «Tulemused näitavad, et olulist probleemi pole,» seletas Lekko. «Eesti sead on stressile vähemaltid, sest neil on piisavalt paks pekikiht.»

ASi Valga Liha- ja Konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul võib kvaliteeti mõjutav stressiliha probleem teravaks muutuda paari aasta pärast. «Kui ikka sealihaturul liha napib, pole ka võimalust valida,» põhjendas Paavel.

Eelmisel aastal Phare rahast finantseeritud pilootettevõtteprogrammis HASSAP osalenud Nõo Lihatööstus on tootmishoonete ja seadmete rekonstrueerimisse investeerinud 16 miljonit krooni. «Oleme alati lähtunud sellest, et kui omal mõistusest puudu tuleb, tuleb nõuandjaks kaasata oma ala proff,» rääkis Kruustük ja lisas, et neid konsulteerib tehnoloogia väljaarendamisel üks Lääne-Euroopa viiest lihatööstuse tippspetsialistist. Kruustük avaldas lootust, et järgmise aasta lõpuks saab Nõo Lihatööstus esimese Eesti lihatööstusena Euroopa Liidu sertifikaadi.