Sotsiaalmaksu tõus on mõõdutunde kaotamine

Ettevõtte palgafond on lõpliku suurusega. Kui sotsiaalmaksu määra suurendada, jääb see osa, mis töötaja palgana kätte saab, endisest väiksemaks. Töötaja heaolu halvenemist ametiühingud vaevalt soovivad, kuid niisugune asjade käik on kahjuks paratamatu. Järsult tõuseks praegu töölkäivate inimeste koormis, sest kohustuslikus korras tuleb panna raha tallele oma pensionipõlveks ja endistviisi teenida raha praegustele pensionäridele. Äripäev tuletab meelde, et praegu puudub ka pädev institutsioon, kes hakkaks suuri summasid töötajate raha tulevikku investeerima.

Tegelikult oli pensionireform juba äärepealt teostumas -- selleks oli kavandatud Telekomi erastamisest saadud kolm miljardit krooni. Ühe hiigeltehingu raha oleks tõepoolest tulnud tulevikku investeerida, see oli vägagi mõistlik kava. Ent suurenenud riiklike kulutuste tõttu on Telekomi 3 miljardit lihtsalt jooksvalt ära kulutatud, kusjuures mõõdukate ja ametiühingute kaasteadmisel, võimalik, et isegi heakskiidul. Seega tuleb otsast alata, ja esimene ahvatlus on kohe makse tõsta. Kuhu jääb põhimõte, et Eesti üldine maksukoormus ei suurene?

Ametiühingute kavandatavad töötus-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on kõik väga vajalikud abipaketid. Teine katse reformide käimalükkamiseks võiks olla Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamisest saadav, samuti ühekordne raha. Muidugi juhul, kui õnnestub riigi jooksvaid kulutusi piirata ja Telekomi-stsenaariumi vältida.

Kuid täpselt sama vajalik on kõigi senikehtestatud maksude kokkukogumine, seda temaatikat riivab kõige rohkem ümbrikupalkade maksmine. Kui praegustki 33protsendilist sotsiaalmaksu kätte ei saa, mis siis veel kõrgemast maksust rääkida.

Aus ägab ja maksab ära, aga pettur laseb vilet ja mõtleb hoopiski esimese ja teise samba vahelejätmisest -- et kohe kolmanda kallale asuda. Pensionireformi kolmas sammas näeb teatavasti ette vabatahtlikku ja oma äranägemise järgi tulevikku investeerimist.