Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Televisioon maksu alla

    Alternatiivne ettepanek, riigitelevisiooni erastamine, kukkus eile läbi, sest koos olnud koalitsiooni üldkogu leidis, et ETV erastamine on liialt keeruline. ETV erastamiseks tuleks telejaam kõigepealt uuesti riigistada ja alles seejärel saaks teda lülitada erastamisnimekirja.
    Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Tiit Sinissaare sõnul hakkab koalitsioon otsima avalik-õiguslikule ringhäälingule sõltumatut finantseerimisallikat. «Ehk kaevatakse üles kunagine loamaksu idee või töötatakse välja mingi aktsiisisüsteem,» ütles Sinissaar. «Seni käib finantseerimine ainult läbi riigieelarve ja see probleem tuleb lahendada.»
    Sinissaare hinnangul oleks ideaalne, kui uus rahastamissüsteem töötataks välja tänavuse aasta jooksul, et seda saaks rakendada järgmise aasta alguses.
    Valitsusliidu maksuideoloog, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi suhtus loamaksu või mingi muu televisioonimaksu kehtestamisesse skeptiliselt, sest sellise maksu kogumine on äärmiselt keeruline. Küll nentis ta, et mingi lahendus ETV rahastamisprobleemidele tuleb leida.
    ETV finantsjuhi Anneli Viita sõnul on telejaama juhtkond rääkinud poliitikutega kõikvõimalikest alternatiividest ETV rahastamisel. «Mujal maailmas on selleks väga palju võimalusi ja loamaks on neist vaid üks,» lausus Viita. «Pean selle rakendamist aga väheusutavaks.»
    Viita hinnangul oleks parim ja konkreetseim lahendus see, kui ringhäälinguseadusesse kirjutataks sisse, et riigipoolne toetus eelarveaastal on 2% käibemaksulaekumisest. Tänavu saab ETV riigieelarvest 84,2 mln krooni.
    Loamaks on kasutusel mitmes Euroopa riigis, näiteks Suurbritannias ja Soomes. Ringhäälingunõukogu liikme Andres Herkeli hinnangul on Eesti loamaksu rakendamisega hiljaks jäänud. Selline maks pärineb ajast, kui telerist peale avalik-õigusliku kanali rohkem midagi ei tulnudki. Süsteem toimib esmapilgul lihtsalt -- inimesed maksvad teleka omamise eest ja maksuametnikud käivad ukselt uksele kontrollimas, kas toas on televiisor või mitte.
    «Raha kogumine sel kombel on üsna keeruline,» nentis Herkel. «Inimesed püüdsid telekaid ikka kuidagi peita.» Ta tõi parema maksustamise näitena Portugali, kus elektriaktsiisile on lisatud summa, millest peetakse riigitelevisiooni üleval.
    Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik märkis, et ministeeriumi jaoks on loamaksu kehtestamine uus idee ja keegi pole ministeeriumi veel rakendanud seda välja töötama.
    Praegu on auk ETV eelarves umbes 20 mln krooni ja ETV on ähvardanud rahapuudusel jätta üle kandmata näiteks iseseisvuspäeva paraadi Vabaduse väljakult.
    Koalitsioonipoliitiku Tiit Sinissaare sõnul on avalik-õigusliku telejaama olemasolu meie kultuuriruumis hädavajalik. «Kummaline on see, et samuti avalik-õigusliku Eesti Raadioga pole selliseid muresid,» märkis Sinissaar. «See viitab ilmsetele juhtimisprobleemidele.» Jürgen Ligi lisas, et sisuliselt meil ju avalik-õiguslikku teenust polegi. «Kõigepealt tuleks defineerida, mis see on, mida riik ligi 100 mln krooni eest aastas ostab,» ütles Ligi. «Kiiresti tuleb määrata ETV ülesanded ja see, millise raha eest neid täitma hakatakse.»
    Sinissaare väitel korrastatakse ETV juhatuse valimise süsteemi, et juhtkonda satuksid õiged inimesed, ning tehakse muudatusi ka programminõukogu valimises. Sellekohased ettepanekud peaksid valmima juba järgmisel nädalal.
    ETVs jooksevad BMFi uuringu kohaselt seitse Eesti kõige vaadatavamat saadet. Näiteks kodumaist menuseriaali Õnne 13 jälgib keskmiselt ligi 300 000 televaatajat.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Streik USA autotööstustes laieneb
USA autotööstuse töölisi ühendava ametiühingu United Auto Workers (UAW) president Shawn Fain teatas reedel, et laiendatakse umbes nädal aega tagasi alanud streiki General Motorsi ja Stellantise tehastes. Tema sõnul on läbirääkimised Fordiga aga olnud edukad, vahendas Yahoo Finance.
USA autotööstuse töölisi ühendava ametiühingu United Auto Workers (UAW) president Shawn Fain teatas reedel, et laiendatakse umbes nädal aega tagasi alanud streiki General Motorsi ja Stellantise tehastes. Tema sõnul on läbirääkimised Fordiga aga olnud edukad, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.