Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Televisioon maksu alla
Alternatiivne ettepanek, riigitelevisiooni erastamine, kukkus eile läbi, sest koos olnud koalitsiooni üldkogu leidis, et ETV erastamine on liialt keeruline. ETV erastamiseks tuleks telejaam kõigepealt uuesti riigistada ja alles seejärel saaks teda lülitada erastamisnimekirja.
Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Tiit Sinissaare sõnul hakkab koalitsioon otsima avalik-õiguslikule ringhäälingule sõltumatut finantseerimisallikat. «Ehk kaevatakse üles kunagine loamaksu idee või töötatakse välja mingi aktsiisisüsteem,» ütles Sinissaar. «Seni käib finantseerimine ainult läbi riigieelarve ja see probleem tuleb lahendada.»
Sinissaare hinnangul oleks ideaalne, kui uus rahastamissüsteem töötataks välja tänavuse aasta jooksul, et seda saaks rakendada järgmise aasta alguses.
Valitsusliidu maksuideoloog, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi suhtus loamaksu või mingi muu televisioonimaksu kehtestamisesse skeptiliselt, sest sellise maksu kogumine on äärmiselt keeruline. Küll nentis ta, et mingi lahendus ETV rahastamisprobleemidele tuleb leida.
ETV finantsjuhi Anneli Viita sõnul on telejaama juhtkond rääkinud poliitikutega kõikvõimalikest alternatiividest ETV rahastamisel. «Mujal maailmas on selleks väga palju võimalusi ja loamaks on neist vaid üks,» lausus Viita. «Pean selle rakendamist aga väheusutavaks.»
Viita hinnangul oleks parim ja konkreetseim lahendus see, kui ringhäälinguseadusesse kirjutataks sisse, et riigipoolne toetus eelarveaastal on 2% käibemaksulaekumisest. Tänavu saab ETV riigieelarvest 84,2 mln krooni.
Loamaks on kasutusel mitmes Euroopa riigis, näiteks Suurbritannias ja Soomes. Ringhäälingunõukogu liikme Andres Herkeli hinnangul on Eesti loamaksu rakendamisega hiljaks jäänud. Selline maks pärineb ajast, kui telerist peale avalik-õigusliku kanali rohkem midagi ei tulnudki. Süsteem toimib esmapilgul lihtsalt -- inimesed maksvad teleka omamise eest ja maksuametnikud käivad ukselt uksele kontrollimas, kas toas on televiisor või mitte.
«Raha kogumine sel kombel on üsna keeruline,» nentis Herkel. «Inimesed püüdsid telekaid ikka kuidagi peita.» Ta tõi parema maksustamise näitena Portugali, kus elektriaktsiisile on lisatud summa, millest peetakse riigitelevisiooni üleval.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik märkis, et ministeeriumi jaoks on loamaksu kehtestamine uus idee ja keegi pole ministeeriumi veel rakendanud seda välja töötama.
Praegu on auk ETV eelarves umbes 20 mln krooni ja ETV on ähvardanud rahapuudusel jätta üle kandmata näiteks iseseisvuspäeva paraadi Vabaduse väljakult.
Koalitsioonipoliitiku Tiit Sinissaare sõnul on avalik-õigusliku telejaama olemasolu meie kultuuriruumis hädavajalik. «Kummaline on see, et samuti avalik-õigusliku Eesti Raadioga pole selliseid muresid,» märkis Sinissaar. «See viitab ilmsetele juhtimisprobleemidele.» Jürgen Ligi lisas, et sisuliselt meil ju avalik-õiguslikku teenust polegi. «Kõigepealt tuleks defineerida, mis see on, mida riik ligi 100 mln krooni eest aastas ostab,» ütles Ligi. «Kiiresti tuleb määrata ETV ülesanded ja see, millise raha eest neid täitma hakatakse.»
Sinissaare väitel korrastatakse ETV juhatuse valimise süsteemi, et juhtkonda satuksid õiged inimesed, ning tehakse muudatusi ka programminõukogu valimises. Sellekohased ettepanekud peaksid valmima juba järgmisel nädalal.
ETVs jooksevad BMFi uuringu kohaselt seitse Eesti kõige vaadatavamat saadet. Näiteks kodumaist menuseriaali Õnne 13 jälgib keskmiselt ligi 300 000 televaatajat.