BICO tegi tururalli

Eesti varakindlustusseltsidest kasvas eelmisel aastal kogutud kindlustusmaksete maht kõige rohkem Sampo Kindlustusel, kes aasta keskel võttis üle raskustes Polaris Vara lepingud. Kindlustusmaksete hüppeline kasv avaldub seltsil tänavustes müügitulemustes, sest pärast Eesti suurima seltsi Eesti Varakindlustuse ostmist liitis Soome päritolu kontsern seltside portfellid ning tegutseb sellest aastast ühise ASi Sampo Eesti Varakindlustus nime all. Kokku kuulub uuele kindlustusandjale ligi 39 protsenti varakindlustusturust.

Suur preemiate mahu kasv oli eelmisel aastal BICO Kindlustusel, kes võrreldes turu keskmise 5protsendilise kasvuga kogus kindlustusmakseid ligi 53 protsenti enam kui 1998. aastal.

BICO Kindlustuse juhatuse liige Georg Männik rääkis, et BICO mulluse edu taga on arvatavasti see, et kliendid otsivad varasemast rohkem usaldusväärsust, mistõttu on BICO puhul tuntav välismaise prestiizhse omaniku olemasolu.

«Samas on BICO kogu aeg olnud pisut ebasoodsas olukorras võrreldes pankade omanduses olevate seltsidega, sest meil pole olnud ühiseid müügivõrke ega ole saanud selles mõttes ka tuge,» lausus Männik. «Nendel väga rasketel aastatel rabelesime oma jõuga välja ja see on meid kõvasti koolitanud ning meile kogemusi andnud.»

Tähtsaimaks kasvu allikaks oli Männiku sõnul eelmisel aastal pankrotistunud seltside arvel toimunud turu ümberjaotamine. Uued seltsid tuli endale otsida Ühiskindlustuse ja ASA klientidel. Osaliselt pudenes teistesse seltsidesse kliente ka Polarise portfelli ülevõtmisel Sampo Kindlustuselt. Kui palju uusi kliente BICO eelmisel aastal kokku sai, ei osanud Männik öelda.

Tänavu esimesel poolaastal teoks saav Leksi ja BICO ühendamine seltside tulemustele Männiku sõnul halba mõju ei avalda.

Praegu tegutsevatest varakindlustusseltsidest vähenes kindlustusmaksete maht ainult Nordikal, kes kogus eelmisel aastal kokku 75,5 miljonit krooni preemiaid, mis võrreldes 1998. aastaga oli ligi 12 protsenti vähem.

Nordika Kindlustuse kindlustusdirektor Jaak-Kristian Sutt ütles, et Nordika laekumiste vähenemine toimus peamiselt vabatahtlike kindlustusliikide osas, mille üheks olulisemaks põhjuseks on Nordika Kindlustuse otsus mitte osaleda kindlustusturul toimuvas hinnarallis.

Viimase eestvedajateks on Suti sõnul peamiselt välismaise kapitali omanduses olevad kindlustusseltsid. Samuti oli Nordika üks esimesi seltse, kes tulenevalt kõrgest riskitasemest ning suurtest kahjudest kindlustusturul karmistas oma riskihindamispoliitikat finantsriskide kindlustuse osas, rääkis Sutt.

«Mõju on avaldanud ka probleemid Skandinaavia taustaga pankade ja liisingutega ning välismaise osalusega firmade kalduvus eelistada enamikus väliskapitalil põhinevaid kindlustusseltse,» märkis ta.

Tulenevalt uutest projektidest ning tootearendussuundadest prognoosib Nordika selleks aastaks laekumist 87 miljonit krooni ning vabatahtlike kindlustusliikide suurenemist portfellis.

Vt. ka graafikut: Kindlustusseltside tulemused

BICO Kindlustus