Riik kingib petturitele käibemaksu miljonid

1990. aastate keskel massiliselt toimunud pettuste kriminaalasjad hakkavad tänaseks aeguma ja süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel peab riik kuritegudes süüdistatud isikutele kinnipeetud käibemaksu koos intressidega hüvitama.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul tähendab see riigieelarvele lähiaastatel suurt koormust. 'Näen siin suurt ohtu eelarvele,' tähendas Sõerd.

Maksuameti järelevalveosakonna juhataja Enriko Aava sõnul kuulub väidetavatele petistele tagantjärele tasumisele ilmselt sadu miljoneid kroone.

'Õhus on kuskil saja miljoni krooni suurune summa ja sedagi jaotatuna mitme aasta peale, mis ei tohiks eelarvele väga suur löök olla,' märkis rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik. Riik maksab ootamatud kulutused kinni valitsuse reservfondist, kus tänavu on kokku 87,3 miljonit krooni.

Vaariku sõnade kohaselt on kujunenud olukord tekitanud õigusorganeis diskussiooni pikendada maksupettuste aegumistähtaegu praeguselt viielt seitsme aastani.

Aava sõnul on Eestis praegu vaid üks juhus, kus suures maksupettuses süüdistatava firma väidetavad kuriteod aegunuks loeti.

Eelmise aasta alguses saatis kaitsepolitsei (kapo) Kohtla-Järve linnakohtusse aastatel 1993-94 toimunud umbes 6,6 miljoni krooni suuruse 'karusselli tüüpi' käibemaksupettuse, milles süüdistatakse tuntud audiitorfirma Audest omanikke. Kõik 1993. aasta väidetavad pettused luges kohus aegunuks ja jättis õigusemõistmisest välja umbes veerandi juhtumeist.

Kapo ja maksuameti andmeil imiteeris Audest olematute kaupade eksporti läbi 16 erineva firma, liigutades läbi firmade ja nende pangaarvete olematu kauba dokumente ning raha.

Maksuameti hinnangul tuleb miljoneid kroone tagasi saavail maksupettureil tänada ülekoormusega töötavat majanduspolitseid, kes ei jõua kriminaalasju õigeks ajaks kohtusse saata.