Avalik võlakirjaemissioon nüüd käepärasem

Käesoleval nädalal jõustusid väärtpaberituru seaduse muudatused, mis muuhulgas reguleerivad täpsemalt väärtpaberite avaliku väljalaske ning pakkumise mõisted ning kus seadustatakse programmemissiooni mõiste. Need on muudatused, mis peaksid olulised olema eelkõige võlakirjaemitentidele, lihtsustades oluliselt avaliku emissiooniga seonduvat bürokraatiat.

Hetkel tegutsevad võlakirjaturul peamiselt rahvusvahelised suurettevõtted, kohalikud infrastruktuuriettevõtted ja omavalitsused. Emitentide nimekiri on läbi aegade olnud enam-vähem sama, laienedes viimasel ajal ainult välisemitentide arvel. Suurem osa emissioone on olnud kinnised, suunatud kindlatele investoritele. Suletud iseloom lähendab aga võlakirjaturgu rohkem või vähem laenuturule ja pidurdab efektiivse turu arengut.

Avalike emissioonide korraldamisel olid seni peamiseks takistuseks seadused. Emitent vaatleb võlakirja kui kiiret ja mugavat kapitali kaasamise võimalust, mis on oma ideelt tunduvalt käepärasem ja dünaamilisem finantside juhtimise vahend kui laen. Seni kehtinud seadus nõudis aga avaliku emissiooni korraldamiseks iga kord tõelise bürokraatiakadalipu läbimist, kaotades seeläbi olulise osa võlakirjaturu eelistest.

Seadusemuudatustega määratletud programmemissioon tähendab sisuliselt seda, et emitent, kes tahab olla tegev võlakirjaturul, esitab järelevalveorganile kord aastas nõutava informatsiooni-programmdokumendi, millega määratleb muuhulgas järgneva perioodi planeeritava emissioonide kogumahu. Pärast programmi registreerimist võib emitent määratud mahu piires korraldada aasta jooksul piiramatul arvul avalikke emissioone, registreerides täiendavalt ainult konkreetse väljalaske detailid (emissiooni tingimused). Selliselt peaks avaliku emissiooni registreerimine muutuma suuremale osale emitentidest sama lihtsaks, kui täna on seda kinnise (registreerimata) emissiooni korraldamine.

Avaliku emissiooni korraldamise peamine eesmärk on odavama kapitali kaasamine. Registreeritud avaliku emissiooniga kaasneb võimalus noteerida võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kokkuvõtvalt räägivad avaliku emissiooni kasuks järgmised argumendid:

- Võimalus kaasata hinnakujundusse suurem arv investoreid. Väheneb pankade kui kapitali vahendajate osatähtsus. Muuhulgas kehtivad mitmed seadusandlikud piirangud (kindlustusseadus, pensionifondide seadus), mis takistavad olulistel investorigruppidel investeerida börsil noteerimata väärtpaberitesse.

- Võimalus olla investorite huviväljas. See suurendab emitendi usaldusväärsust, mis on oluline lisakapitali kaasamisel.

- Suurem likviidsus vähendab investeerimisriski ja võimaldab intresside ebasoodsal liikumisel vähendada avatud laenupositsiooni.

- Õige turuväärtuse kujunemine. Ettevõtte laenu hind kujuneb tegeliku nõudmise alusel, mitte pole määratud subjektiivse hinnangu põhjal.

- Kauplemine käib reguleeritud turul.

- Ligipääs investoritele väärtpaberibörsi infokanalite kaudu Eestis ja maailmas.