Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusega toodi ohvriks televaataja

    Riigikogu eelmisel koosseisul kulus aasta, et Mart Siimanni valitsuse kaabelleviseaduse eelnõu seadusena vastu võtta. Kuigi tuliseid vaidlusi läbielanud seadus pälvis lähenenud valimiste lummuses lõpuks riigikogu pea üksmeelse toetuse, ei räägi see veel sugugi seaduse headusest ja tehtu jäävusest. Seda muidugi eeldusel, et kõnealuse seaduse kontekstis tänaseks oma aja ära elanud taotlused ei pea jääma igavesti televaatajaid koormama.
    Arutada selle üle, kas vahepealsed ähvardused jätta tarbija mingil põhjusel telepildist ilma, olid õigustatud või mitte, pole kaugeltki kõige olulisem. Ega seegi, kas Tele2 ainuõigus Tallinnale on õiguspärane või mitte. Küll vääriks siinkohal meenutamist, miks kaabelleviseadus sai just selline nagu ta sai, või siis rääkida sellest, kuivõrd tänases Tallinna tegelikkuses väljendub seadusandja aastatagune tahe.
    Korduvalt on öeldud, et valitsuse ja riigikogu tahe kaabelleviseaduse juures oli eeskätt eelduste loomine toimiva konkurentsi tekkeks telekommunikatsiooniturul. Tõepoolest, kuid seda oludes, kus 1991. aasta sideseadus turgu praktiliselt ei reguleerinud ja Eesti Telefoni eriõiguste ammendumine tundus kauge tulevikuna. Eks kõnele sellest seegi, et seadusega isegi ei taotletud konkurentsi kaabelleviteenuste osas.
    Tõsi, riigikogus tõstatus korduvalt küsimus, kas on õigustatud kaabeltelevisioonivõrkude käsitlemine loomuliku monopolina ja kas kaabeltelevisiooni näol on tegemist sellise avaliku teenusega, mille kättesaadavuse peab riik kõigile igal juhul tagama. Küsimus taandus sellelegi, kas konkureeriva telefonside arendamisse peavad kohustuslikult investeerima televaatajad või mitte.
    Võiks öelda, et tulevasele konkurentsile telefoniturul toodi (ajutiselt) ohvriks televaataja. Ehk teisiti öeldes, kuradit asuti välja ajama peltsebuliga. Samas hääletas riigikogu kaabelleviseaduse sisemiselt vastuolulise eelnõu seaduseks tahtes ja usus, et Tallinnas, mille jaoks seda seadust õigupoolest tehti, jagavad linnavõimud oma haldusterritooriumi üksteisest sõltumatuteks kaabeltelevisioonivõrgu piirkondadeks vähemalt linnaosade järgi.
    Monopolisuunitlusega kaabelleviseadust võis õigustada seni, kuni puudus telekommunikatsiooniseadus. Selle jõustumist mööda muutub kaabelleviseadus anakronismiks vähemalt selles osas, mis puudutab telekommunikatsiooniteenuseid. Kõigele lisaks sai vastne telekommunikatsiooniseadus liberaalsem kui nii mitmedki kaabelleviseadust lobistanud huvigrupid tahtsid.
    On päris selge, et kohalikule kaabeltelevisioonivõrgu monopolile rõhuv kaabelleviseadus piirab konkurentsi telefoniteenuse pakkumisel, sest duopoli loomise põhimõttele rajatud seadus ei jäta kohta kolmandatele tegijatele. Duopoolne turg pole aga karvavõrdki etem monopoolsest. Lisaks määratleb kaabelleviseadus telefoniteenuse üksnes reaalajas toimiva protsessina ehk kitsamalt kui telekommunikatsiooniseadus.
    Juba telekommunikatsiooniseaduse tegemise aegu oli selge, et pärast selle vastuvõtmist tuleb kaabelleviseadus muuta selleks, milleks ta on kutsutud: soosima pakkujate paljusust kaabeltelevisiooniturul ja seeläbi kaitsma tarbijat.
    Sellest tulenevalt puudub ka igasugune vajadus tegevuslubade väljastamiseks avalike konkursside kaudu, sest antud juhul pole tegemist piiratud ressursi kasutamise korraldamisega. Kõige selle taustal pole millegagi põhjendatud kogu Tallinna andmine ühe kaabeltelevisiooniteenuste pakkuja kätte. Sellest võis vahest rääkida 1990. aastate keskpaigani, mitte aga 21. sajandi künnisel. Telefonimonopol on halb, kaabeltelevisiooni monopol veelgi halvem.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.