29 märts 2000

Kas eestlased on hästi informeeritud ELiga kaasnevast?

Uuringute kohaselt kolmandik inimestest üht-teist teavad. See on ebapiisav. Mitte-eestlased, kelle hulgas on võrreldes eestlastega liitumise pooldajaid rohkem, on halvemini informeeritud. Informeeritus kõigub valdkonniti. Kriitilised momendid on seotud eelkõige sotsiaalkaitse ja tööjõuturuga. Järjest suureneb inimeste arv, kes on Euroopa Liiduga kaasnevast rohkem informeeritud. Parem informeeritus ei tähenda aga seda, et suureneb nende arv, kes toetavad Euroopa Liiduga liitumist. Sellist järeldust ei saa teha.

Kuigi Euroopa Liidust räägitakse palju, ei viitsi inimesed sellesse süveneda. Nad teavad, et Eesti liitub Euroopa Liiduga, aga mida see konkreetselt endaga kaasa toob, sellesse ei süveneta.

Valgamaal on näiteks igas omavalitsuses olemas kontaktisik ja infopunkt, kus inimene saab tutvuda Euroopa Liidu materjalidega. Nendes infopunktides käijaid on aga vähe. Ega ma isegi ei ole sellele põhjalikult mõelnud, et mis liitumisega kaasneb.

Ma ei ole sellega tegelenud, et selgitada endale välja, mis võib Euroopa Liiduga liitumisega kaasneda. Ajakirjanduse vahendusel sellest aga head adekvaatset informatsiooni ei saa.

Kui peaksin homme hääletama minema, siis ma ei teaks, kuidas hääletada ja hea meelega lükkaks seda hääletamist võimalikult kaugele. Hääletada selle poolt või vastu, mida ei tea, ei saa ju.

Mis minu eriala puudutab, siis olen päris hästi informeeritud. Mis puudutab aga ELiga liitumise tagajärgi ja mõju tervikuna Eesti majandusele, siis see info on olnud kesine. Ja ajakirjanduse põhjal saan aru, et ma ei tohigi seda veel teada, et minu osaks jääb ainult otsuste lugemine.

Oma tegevusala kohta on õnnestunud aga infot saada tänu Rootsi kaupmeeste liidule. Nende kaudu saime 6 kilogrammi materjale, et mis meid ees ootab. Soome jaekaupmeestega käivad aga meil praegu läbirääkimised, et saaksime nende käest 50 leheküljele kontsentreeritult ohtude loetelu, mis liitumisel jaekaupmehi ähvardavad. Seal on aga toodud välja ka paljud meie võimalused.

Häda on selles, et Eesti ettevõtjad ei tea, millised konkreetsed võimalused ja ohud nende jaoks Euroopa Liiduga kaasnevad. Jaekaupmehed on infot saanud ainult tänu Rootsi ja Soome kaupmeestele. Soovitan ka teistel erialaliitudel küsida infot Skandinaavia kolleegidelt. See aitab planeerida ettevõtte tegevust ja investeeringuid nii, et need ei osutu pärast liitumist kahjulikeks.

Hetkel kuum