Kas eestlased on hästi informeeritud ELiga kaasnevast?

Uuringute kohaselt kolmandik inimestest üht-teist teavad. See on ebapiisav. Mitte-eestlased, kelle hulgas on võrreldes eestlastega liitumise pooldajaid rohkem, on halvemini informeeritud. Informeeritus kõigub valdkonniti. Kriitilised momendid on seotud eelkõige sotsiaalkaitse ja tööjõuturuga. Järjest suureneb inimeste arv, kes on Euroopa Liiduga kaasnevast rohkem informeeritud. Parem informeeritus ei tähenda aga seda, et suureneb nende arv, kes toetavad Euroopa Liiduga liitumist. Sellist järeldust ei saa teha.

Mis minu eriala puudutab, siis olen päris hästi informeeritud. Mis puudutab aga ELiga liitumise tagajärgi ja mõju tervikuna Eesti majandusele, siis see info on olnud kesine. Ja ajakirjanduse põhjal saan aru, et ma ei tohigi seda veel teada, et minu osaks jääb ainult otsuste lugemine.

Oma tegevusala kohta on õnnestunud aga infot saada tänu Rootsi kaupmeeste liidule. Nende kaudu saime 6 kilogrammi materjale, et mis meid ees ootab. Soome jaekaupmeestega käivad aga meil praegu läbirääkimised, et saaksime nende käest 50 leheküljele kontsentreeritult ohtude loetelu, mis liitumisel jaekaupmehi ähvardavad. Seal on aga toodud välja ka paljud meie võimalused.

Häda on selles, et Eesti ettevõtjad ei tea, millised konkreetsed võimalused ja ohud nende jaoks Euroopa Liiduga kaasnevad. Jaekaupmehed on infot saanud ainult tänu Rootsi ja Soome kaupmeestele. Soovitan ka teistel erialaliitudel küsida infot Skandinaavia kolleegidelt. See aitab planeerida ettevõtte tegevust ja investeeringuid nii, et need ei osutu pärast liitumist kahjulikeks.