Majaelanike vähemuse ainuvoli ootab kärpimine

Uus korteriomandiseadus annab korterite omanikele suuremad volitused igapäevaasju häälteenamusega otsustada. Hoogsamad plaanid - näiteks pisimadki juurdeehitused - vajavad aga eelnõu kohaselt edaspidigi suurtes majades ebareaalset sajaprotsendilist elanike nõusolekut, mida tuleb allkirjadega notariaalselt kinnitada.

Tallinnas Mustamäel, Tammsaare teel elavad Rain ja Triin Rang tunnevad heameelt, et nende 96korterilises majas tegutsev ühistu rajas majaukseni tõusval trepil hiljuti kaldtee. Pisitütar Mariia sõidab nüüd kärus mugavalt otse üles ning last ja tema käru pole vaja süles ukseni tassida.

'Pärast kaldtee valmimist sai aga korteriühistu selle vastu anonüümkirju,' lausus pereema Triin. 'Üllatav, miks mõned inimesed selle vastu on, et puudega inimesed, lastega emad ja vanad inimesed paremini liikuda saavad.'

Majaelanike enamusel peaksid tema sõnul olema piisavalt mõjusad vahendid selleks, et head ettevõtmised üksikute vastaste pärast korraldamata ei jääks ning saaks vajadusel talitseda rahurikkujaid.

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul annavad uuenevas seadusandluses väljapakutud lahendused piisava võimaluse ühistute ja nende üksikute liikmete vastasseise lahendada. 'Siis sõltub edasine juba omavalitsuste ja elanike heast tahtest,' sõnas minister.

Korteriomandiseaduse uus variant annab muu hulgas majaelanike enamusele õiguse otsustada häälteenamusega, et oma kohustusi teiste elanike suhtes oluliselt rikkunud korteriomanikult tuleb nõuda kohtu kaudu eluaseme võõrandamist. Samas kaitseb seadus rahaliselt inimest, kes pole näiteks nõus tsinkplekist katuse vahetamisega vaskpleki vastu, sellega, et vahetus küll toimub, ent vastuolijalt ei tohi nõuda osalemist selle kulutuste katmises.