Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märtsis ja aprillis on Soomes olnud kolm suuremat streiki, mille korraldasid paberi- ja keemiatööstuse töötajad ning transporditöötajad. Kõige rohkem kannatas muidugi metsatööstus. Soome metsatööstusliidu andmetel läks kaheksa tööpäeva ehk 10.?19. aprillini kestnud paberitööstustöötajate streik maksma 4,73 miljardit Eesti krooni. Arvestuste kohaselt maksis üks streigipäev 200 miljonit marka ehk 526 miljonit Eesti krooni, lisakulusid põhjustas tehaste uuesti töölepanek.
Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu (TT) hinnangul oli streigi arve veidi väiksem ehk 3,95 miljardit Eesti krooni. TT võttis arvesse ka seda, et streigipäeval jäi töötajatel saamata ca 80 miljonit krooni palka.
Keemiatööstustöötajate streik, mis kestis 16.?23. märtsini, läks keemiatööstusliidu arvestuste järgi firmadele maksma 1,97 miljardit krooni. Keemiatööstustöötajate streik hõlmas nafta-, gaasi- ja naftakeemiatööstust.
29. märtsist 2. aprillini kestnud transporditöötajate ja bussijuhtide tööseisak tegi vastava ala ametiühingu ATK väitel firmadele 263 miljonit Eesti krooni kahju. Lisakulusid tuli ka neile ettevõtetele, kelle veosed streigi tõttu seisid.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?