Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ETV kosub reklaami abil
?ETV pole teatanud kellelegi, et lõpetab programmi näitamise, veel vähem ähvardanud sellega,? ütles ETV juhatuse esimees Aare Urm, kommenteerides viimastel päevadel meedias levinud arvamusi saadete lõpetamise kohta aasta lõpukuudel suure võlakoorma tõttu.
Urmi sõnul tegutseb ETV reaalajas tulemuslikult. ?Võlg on mineviku pärand, praegu võlakoorem ei suurene, vaid pigem väheneb,? ütles ta. ?Oleme selgelt graafikus, kinnitan, et kuluarvestuse süsteem on ETVs paigas. Aasta lõpeb 1,5 miljoni kroonise tulemiga eeldades seda, et riik täidab oma võetud kohustused,? lisas Urm. Viimane tähendaks raha leidmist võlgade tasumiseks, mille suuruseks võib aasta lõpuks kujuneda 29,4 miljonit krooni.
Urm ütles, et ETV plaanib tänavuseks reklaamikäibeks vähemalt 45 miljonit krooni, mis oleks hinnanguliselt 30 kogu telereklaami turust. ?Võtame 30 miljonit rohkem kui eelmisel aastal, seetõttu mõistan väga hästi konkurentide ärritust,? märkis ta.
Lisaks reklaamitulule teenib ETV Urmi sõnul ka muudest tuluallikatest, nagu ruumide ja moodsa ülekandebussi rent, lisaks omatoodang, tänavu kokku üle 20 miljoni krooni. ?Ise teenime peaaegu sama palju, kui riik annab,? ütles ta. Riigilt saab ETV tänavu 84 miljonit krooni.
Sel aastal tasumist ootav 29 miljoni kroonine võlasumma koosneb 10,8 miljoni kroonisest Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) nõudest, maksuameti 10,7 miljoni kroonisest nõudest ning 7,3 miljonilisest võlast Ringhäälingu Saatekeskusele.
Sel nädalal lubas peaminister Mart Laar ringhäälingu nõukogu (RHN) liikmetega kohtudes, et toetab igal juhul ETV tegevuse jätkamist avalik-õiguslikel alustel. Samuti lubas Laar valitsuskabinetis arutada riigipoolsete nõuete ajatamise küsimust ning koondamiskulude katmist. Aasta alguses lubas valitsus kompenseerida ETV-le koondamiskulude katteks 8,4 miljonit krooni.
?Küsimus on garantiis, et riik ei lase avalik-õiguslikul televisioonil kaduda,? hindas RHNi esimees Tiit Sinissaar.
Järgmise aasta eelarveprojektis on nii Eesti Raadiole kui ka ETV-le kokku ette nähtud 155 miljonit krooni. ?Praegu on eelarveprojektis nullkasv,? ütles Sinissaar. ?Sisuliselt tähendab see miinust, selle vastu on juba rahulolematust avaldatud,? lisas ta.
Sinissaare hinnangul võib riigikogu eelarvet menetledes muuta avalik-õiguslikule tele- ja raadiojaamale kavandatud summat.
Lisaks on selle aasta vältimatutele kulutustele ETV-l 42 miljoni krooni eest kohustusi pankade ees. Urmi sõnul pangalaenud praegu telekanalile probleemiks pole, sest nende tähtajad saabuvad hiljem.
Samas lisas ta, et kui ETV tahab sammu käia digitaalajastuga ning teha investeeringuid, siis pole paari aastaga 40 miljoni tagasimaksmine teostatav.