Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETV kosub reklaami abil

    ?ETV pole teatanud kellelegi, et lõpetab programmi näitamise, veel vähem ähvardanud sellega,? ütles ETV juhatuse esimees Aare Urm, kommenteerides viimastel päevadel meedias levinud arvamusi saadete lõpetamise kohta aasta lõpukuudel suure võlakoorma tõttu.
    Urmi sõnul tegutseb ETV reaalajas tulemuslikult. ?Võlg on mineviku pärand, praegu võlakoorem ei suurene, vaid pigem väheneb,? ütles ta. ?Oleme selgelt graafikus, kinnitan, et kuluarvestuse süsteem on ETVs paigas. Aasta lõpeb 1,5 miljoni kroonise tulemiga eeldades seda, et riik täidab oma võetud kohustused,? lisas Urm. Viimane tähendaks raha leidmist võlgade tasumiseks, mille suuruseks võib aasta lõpuks kujuneda 29,4 miljonit krooni.
    Urm ütles, et ETV plaanib tänavuseks reklaamikäibeks vähemalt 45 miljonit krooni, mis oleks hinnanguliselt 30 kogu telereklaami turust. ?Võtame 30 miljonit rohkem kui eelmisel aastal, seetõttu mõistan väga hästi konkurentide ärritust,? märkis ta.
    Lisaks reklaamitulule teenib ETV Urmi sõnul ka muudest tuluallikatest, nagu ruumide ja moodsa ülekandebussi rent, lisaks omatoodang, tänavu kokku üle 20 miljoni krooni. ?Ise teenime peaaegu sama palju, kui riik annab,? ütles ta. Riigilt saab ETV tänavu 84 miljonit krooni.
    Sel aastal tasumist ootav 29 miljoni kroonine võlasumma koosneb 10,8 miljoni kroonisest Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) nõudest, maksuameti 10,7 miljoni kroonisest nõudest ning 7,3 miljonilisest võlast Ringhäälingu Saatekeskusele.
    Sel nädalal lubas peaminister Mart Laar ringhäälingu nõukogu (RHN) liikmetega kohtudes, et toetab igal juhul ETV tegevuse jätkamist avalik-õiguslikel alustel. Samuti lubas Laar valitsuskabinetis arutada riigipoolsete nõuete ajatamise küsimust ning koondamiskulude katmist. Aasta alguses lubas valitsus kompenseerida ETV-le koondamiskulude katteks 8,4 miljonit krooni.
    ?Küsimus on garantiis, et riik ei lase avalik-õiguslikul televisioonil kaduda,? hindas RHNi esimees Tiit Sinissaar.
    Järgmise aasta eelarveprojektis on nii Eesti Raadiole kui ka ETV-le kokku ette nähtud 155 miljonit krooni. ?Praegu on eelarveprojektis nullkasv,? ütles Sinissaar. ?Sisuliselt tähendab see miinust, selle vastu on juba rahulolematust avaldatud,? lisas ta.
    Sinissaare hinnangul võib riigikogu eelarvet menetledes muuta avalik-õiguslikule tele- ja raadiojaamale kavandatud summat.
    Lisaks on selle aasta vältimatutele kulutustele ETV-l 42 miljoni krooni eest kohustusi pankade ees. Urmi sõnul pangalaenud praegu telekanalile probleemiks pole, sest nende tähtajad saabuvad hiljem.
    Samas lisas ta, et kui ETV tahab sammu käia digitaalajastuga ning teha investeeringuid, siis pole paari aastaga 40 miljoni tagasimaksmine teostatav.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.