Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad ise enda järelevalvet rahastama
"Turuosalistepoolne finantseerimine on vajalik selleks, et tagada järelevalvele väga hea kvaliteediga tööjõud," ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Lelo Liive. "Sinna tuleb tööle võtta spetsialiste, kellele tavalist ametnikupalka maksta ei saa."
2002. aastal tööd alustava finantsinspektsiooni rahastamiseks peavad pangad, kindlustusseltsid ja väärtpaberivahendusfirmad hakkama maksma maksu, mis arvutatakse sõltuvalt iga ettevõtte suurusest.
"Põhikoormus langeb siin muidugi pankadele, sest suurem osa väärtpaberivahendusest on samuti nende käes," nentis Liive. Tema sõnul peaks ühendatud järelevalve eelarve kujunema vähemalt sama suureks kui praegu tegutsevate panga-, väärtpaberi- ja kindlustusinspektsiooni eelarve kokku.
"Arvan, et see summa võib jääda 20-30 miljoni krooni vahele," ütles Liive.
Praegu rahastavad turuosalised vaid kindlustusinspektsiooni, pangainspektsioon saab raha Eesti Panga eelarvest ja väärtpaberiinspektsioon riigieelarvest.
Pangainspektsiooni juhi Andres Tringi sõnul esitab keskpanga ja rahandusministeeriumi spetsialistidest koosnev komisjon valminud finantsjärelevalve eelnõu järgmisel nädalal rahandusminister Siim Kallasele.
Ehkki valitsus võttis kevadel vastu otsuse moodustada finantsinspektsioon sõltumatu valitsusasutusena, lähtus suve jooksul seaduse kallal töötanud komisjon mudelist, mille järgi inspektsioon hakkaks tegutsema Eesti Panga juures.
"Eelnõu on üles ehitatud selliselt, et iseseisva otsustusprotsessi ja turuosalistel põhineva finantseerimise kaudu oleks tagatud finantsinspektsiooni sõltumatus olenemata sellest, milliseks kujuneb tema institutsionaalne alluvus," märkis Trink samas.