Ta tunnistas, et mitmel pool on palkade tõstmise osas õed võrreldes arstidega halvemasse olukorda jäetud. Kuigi haiglatele eraldatav raviteenuste summa, millest umbes pool läheb töötajate palgaks, on viimastel aastatel jäänud muutumatuks, on seejuures arstide palgad rohkem tõusnud kui õdedel. ?Vahe on viimase poolteise aasta jooksul isegi kuni 20 protsenti: näiteks ühes haiglas oli arstide palk tõusnud 22 protsenti, samas kui õdede palk tõusis vaid kaks protsenti,? rääkis Remmel.
Siiski on Eestis ka palju haiglaid, kes ei saaks toetussummadeta mingil juhul palku tõsta, rääkis Remmel. Halvemas olukorras on võrreldes Mustamäe haigla taoliste esmaabi andvate kiirabi- ja kirurgilise kallakuga haiglate kõrval näiteks pikaajalist ravi andvad haiglad ja munitsipaalhaiglad, kes eelarvest lisarahasid ei saa. Viimastes on õdede tunnipalgad vaid 11?14 krooni tasemel. Nende probleemide lahendamiseks tuleb aga kogu tervishoiu rahastamise süsteem üle vaadata, selgitas Remmel eesmärke.
Tallinna Pelgulinna haigla peaarst Vello Ilmoja rääkis, et palkade tõstmiseks on eelarves mängumaa küll äärmiselt väike, ometi vaadatakse neil kord aastas töötajate palgad üle. Nii ka tänavu septembris, mille tagajärjel tõusis õdede arvestuslik keskmine palk sõltuvalt kvalifikatsioonist ja intensiivsusest 23?28 kroonile tund. ?Loomulikult on see ikkagi lubamatult väike,? tunnistas ta. Samas on Pelgulinna haigla teinud ka olulisi investeeringuid remonditöödeks, mille tulemusena läheb Ilmoja sõnul küttekuludeks raha ligi 40 protsenti vähem.
Eilset õdede streiki ajendas neli aastat kestnud palgaläbirääkimiste ummikusse jooksmine. Streigist võttis osa esialgsetel andmetel 64 raviastutuse ligi 8000 õendusala töötajat ehk kõik, kes ei olnud tööl intensiivravis ega vastuvõtutubades.
Tallinna Keskhaigla vanemlaborant Ille Pukk tunnistas, et praeguse 20kroonise tunnitasu tõttu on juba mitmed kolleegi läinud tööle erafirmasse. Raske on Puki sõnul sellise palgaga leida ka uut põlvkonda laborante. ?Noored, kes Tartust tulevad, peavad siin üürima mitmekesi korteri, et omadega välja tulla,? lausus ta. ?Samas on meie töö raske ja vajab äärmist täpsust, sest selle tulemustest sõltub, mis ravi patsient saama hakkab.?
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini