• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õe palk sõltub ka haiglajuhtidest

    Eesti Õdede Ühingu president Teisi Remmel tunnistas pärast eilset õendusala töötajate hoiatusstreiki, et mitmete haiglate peatohtrid on andnud mõista, et alustavad õdede palkade tõstmise läbirääkimisi. ?Ilmselt on see siiski tahte küsimus,? märkis ta. ?Kuigi kellegi peale ei saa otse näpuga näidata.?
    Eile hommikul kell kaheksa toimus esimene üle-eestiline tunniajaline hoiatusstreik, mille korraldas Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit meditsiiniõdede alampalga tõstmiseks 25 kroonile tunnis.
    Remmeli sõnul püütakse mitmetes haiglates maksta võimalikult palju lisatasusid, mis aga majanduslikult raskematel aegadel kaovad. See ei anna aga töötajale mingisugust kindlust ega võimalust arvestada, kui palju ta järgmisel kuul palka saab. Sellise ebaleva palga asemel saaks tõsta põhipalka näiteks 20 kroonini tund ning loobuda püüdest kõike lisatasudega korraldada, arutles õdede ühingu president.
    Ta tunnistas, et mitmel pool on palkade tõstmise osas õed võrreldes arstidega halvemasse olukorda jäetud. Kuigi haiglatele eraldatav raviteenuste summa, millest umbes pool läheb töötajate palgaks, on viimastel aastatel jäänud muutumatuks, on seejuures arstide palgad rohkem tõusnud kui õdedel. ?Vahe on viimase poolteise aasta jooksul isegi kuni 20 protsenti: näiteks ühes haiglas oli arstide palk tõusnud 22 protsenti, samas kui õdede palk tõusis vaid kaks protsenti,? rääkis Remmel.
    Siiski on Eestis ka palju haiglaid, kes ei saaks toetussummadeta mingil juhul palku tõsta, rääkis Remmel. Halvemas olukorras on võrreldes Mustamäe haigla taoliste esmaabi andvate kiirabi- ja kirurgilise kallakuga haiglate kõrval näiteks pikaajalist ravi andvad haiglad ja munitsipaalhaiglad, kes eelarvest lisarahasid ei saa. Viimastes on õdede tunnipalgad vaid 11?14 krooni tasemel. Nende probleemide lahendamiseks tuleb aga kogu tervishoiu rahastamise süsteem üle vaadata, selgitas Remmel eesmärke.
    Tallinna Pelgulinna haigla peaarst Vello Ilmoja rääkis, et palkade tõstmiseks on eelarves mängumaa küll äärmiselt väike, ometi vaadatakse neil kord aastas töötajate palgad üle. Nii ka tänavu septembris, mille tagajärjel tõusis õdede arvestuslik keskmine palk sõltuvalt kvalifikatsioonist ja intensiivsusest 23?28 kroonile tund. ?Loomulikult on see ikkagi lubamatult väike,? tunnistas ta. Samas on Pelgulinna haigla teinud ka olulisi investeeringuid remonditöödeks, mille tulemusena läheb Ilmoja sõnul küttekuludeks raha ligi 40 protsenti vähem.
    Eilset õdede streiki ajendas neli aastat kestnud palgaläbirääkimiste ummikusse jooksmine. Streigist võttis osa esialgsetel andmetel 64 raviastutuse ligi 8000 õendusala töötajat ehk kõik, kes ei olnud tööl intensiivravis ega vastuvõtutubades.
    Tallinna Keskhaigla vanemlaborant Ille Pukk tunnistas, et praeguse 20kroonise tunnitasu tõttu on juba mitmed kolleegi läinud tööle erafirmasse. Raske on Puki sõnul sellise palgaga leida ka uut põlvkonda laborante. ?Noored, kes Tartust tulevad, peavad siin üürima mitmekesi korteri, et omadega välja tulla,? lausus ta. ?Samas on meie töö raske ja vajab äärmist täpsust, sest selle tulemustest sõltub, mis ravi patsient saama hakkab.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.