Hansapank ja Ühispank vastamisi

Ometi kujuneb konkurendi tegevuse osas ettevõttel oma hinnang ? mis on see tegevus, mis tuli konkurendil välise vaatluse põhjal hästi või halvasti välja. Mis tekitab kadedust ning mis paneb parastama. Teiste õnnestumistest ja ebaõnnestumistest on eneseanalüüsi kõrval hea õppida.

Konkurendi turunduslikke ideid ja teostusi hindavad seekord Ühispank ja Hansapank. Eesti Panga andmetel kuulub kõigi kommertspankade koguvaradest 30. juuni seisuga 56,1 Hansapangale ja 27,9 Ühispangale.

Õnnestunud turundustegevusteks peame Hansapanga konverentsi ja Hansa Liisingu tarbimisfaktooringu toote Ego kampaaniat.

Hansapanga konverents on tugev bränd. Pangal on õnnestunud kohale saada lugupeetud esinejad, alates vabariigi presidendist, kelle sõnavõtte tükk aega hiljemgi kommenteeritakse ning kes loovad pangale positiivse imago. Konverentsi külastajad on mõjukad ühiskonnategelased, kelle seisukohti on oluline kujundada.

Ego puhul on jätnud hea mulje selle jõuline lansseerimine. Lisaks tavalistele meediakanalitele on pööratud suurt rõhku point-of-sale reklaamile, kaasates kampaaniasse ka kaupmehed. Ego reklaammaterjalid on silmatorkavalt väljas kohtades, kus inimesed ostuotsuseid langetavad.

Ebaõnnestunud turundustegudeks peame äsjast tudengikampaaniat ja läinud aastast personaalpanganduse klientidele suunatud kampaaniat.

Tudengikampaania puhul häiris see, et Hansapank valis algul ühe liini, keset kampaaniat aga loobus sellest. Kampaania algas suvel sõnumiga ?õppelaen ja superlaeng?, partneriks Eesti Mobiiltelefon. Sügisel vahetati keset jätkukampaaniat partnerit ning sõnumiks sai ?ajendatuna Ühispanga kampaaniast ? 75 krooni rebastele ja õppelaenu-laupäevak.

Ühelt poolt on hea, et konkurendi käikudele üritati aktiivselt vastata. Samas tekkis mitu sisult ja visuaalselt erinevat sõnumit ning kampaania tervikpilt sai segane. Rääkimata lisakuludest, mida selline tulekahju kustutamine tõenäoliselt kaasa tõi.

Personaalpanganduse kampaania idee seisnes selles, et olemasolevatelt klientidelt koguti vihjeid potentsiaalsete klientide kohta, lubades vastutasuks pudeli veini või õhtusöögi restoranis Egoist. Võrkturundus on muidu igati aktsepteeritav turundusvõte, kuid sellisel moel ja sellises sihtrühmas tundus selle rakendamine natuke odav: püüda kliente professionaalse teenuse asemel tasuta lõunaga.

Visuaalse vaatluse järgi ja sisetunnet usaldades arvan, et õppelaenukampaania osutus ühispankuritele edukaks.

ISIC-kaardiga seotud õppelaenukampaania oli hästi ja professionaalselt lahendatud. Alates sellest, et suudeti saavutada eksklusiivne kokkulepe Eesti Üliõpilasliiduga ? Ühispank sai ainuõiguse väljastada pangakaardi ja ISIC-kaardi sümbioosi.

Lõpetades sellega, et oma pakkumisega oldi aktiivselt kohal koolides.

Teise näitena tooksin esile kampaania ?Minu esimene krediitkaart?, mis köitis ennekõike hea ja selge loova lahendusega.

Oluline oli ka sihtrühma valik ? krediitkaarti pakuti kliendile, kes hinnatundlikkuse tõttu polnud seda varem teinud. Samuti sobis suvi kui aktiivne reisimise aeg hästi sellise kampaania alustamiseks.

Ebaõnnestumistest tooksin välja eelmise aasta üsna segase sõnumiga U-Panga kampaania. Kuigi arvan, et toode (pangaautomaadid kaubamajades) on igati vajalik. Kahtlen ainult, kas need kliendid, kes Bondi filme teavad ja vaatavad, tahavad ostukeskustes oma makseid sooritada.

Hilisematest kampaaniatest ei jätnud mulle sügavat muljet uue finantsportaali U-Plaza turuletulek.

Uue internetiga seotud toote kohta oli kampaania üsna konservatiivne, erinedes sellega ka Ühispanga tavapärasest turundustegevusest.