Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Promillid ja kilomeetrid

    Kuuldu-loetu järgi otsustades tundub, et liiklusseaduse uus redaktsioon piirdub üksnes alkoholijoobe defineerimise ja piirkiiruste kehtestamisega. Selles pole midagi iseäralikku, sest siin on igaühel mõõdupuu omast käest võtta. Seegi oleks mõnes mõttes samm edasi, sest kehtiv seadus keelustab ainsa märkimisväärse piiranguna Eestis vasakpoolse liikluse.
    Põhiseaduse loogika kohaselt on liikluse juures siiski tegemist mitme avaliku piiranguga, mille sätestamise koht pole liikluseeskiri, vaid liiklusseadus. Päris kindlasti kuulub selliste piirangute hulka alkoholijoobe määratlemine või siis piirkiiruste kehtestamine. Seda teed on seadusandja ka minemas, ainult et avalikkuse ees on sedakorda sääsest tehtud elevant, sääske ennast seejuures pole olnudki.
    Olen igati nõus nendega, kes nõuavad liikluses absoluutse kainuse põhimõtte kehtestamist ühe 1992. aasta lõpust pärineva valitsuse määrusega de facto lubatud 0,5 promilli asemele. Ainult et 0,0 promilli kirjutamine seadusesse oleks poolik lahendus.
    Esiteks on igas organismis teatav loomulik annus alkoholi, mille üks ilming on kas või nn keefiriprobleem. Teisalt tuleb aga joobe tuvastamisel arvestada nähtusega, mida nimetatakse mõõtmisveaks. Sellest tulenevalt on 0,2 promilli alkoholi veres ja selle ekvivalendina 0,1 mg ühes liitris väljahingatavas õhus see tehniline alampiir, millest alates saab numbrite keeles rääkida alkoholijoobest.
    Eeskätt neil põhjustel on näiteks Rootsi sätestanud alkoholijoobe alampiiriks 0,2 promilli. Sellest ülespoole hakkavad ilmnema esimesed joobenähud. Juba minimaalnegi joove mõjutab eeskätt juhi ruumilist nägemist, milles võib igaüks kõige paremini veenduda stereopaarseid aerofotosid lugedes.
    0,5 promilli lubatavuse üle võiks Eesti arutada alles siis, kui on jõudnud liiklusohutuselt Skandinaavia tasemele. 0,2 promilli ei jäta ruumi ei pisikesele pitsile ega kannule õllele lõunasöögi juurde.
    Mis puutub viimastel päevadel laineid löönud ja ei-tea-kust pärit juttudesse Kuke-Lipstoki suuri kiirusi lubavast muudatusettepanekust, siis ettepanek ise kõlab täiesti ebahuvitavalt. Selle järgi oleks suurim lubatud sõidukiirus asulavälistel teedel 90 ja asulasisestel 50 km/h.
    Küll on aga soovitud luua seaduslikku alust suvistele piirkiiruste tõstmisele ja suuremate kiiruste kehtestamisele mõnel linnamagistraalil olenevalt teeoludest ja sõiduki liigist. Kuke-Lipstoki parandus lõpetaks siin isetegevuse.
    Asulavälistel teedel saaks piirkiirust edaspidi suurendada vaid maanteeamet, asulasisestel teedel kohalik omavalitsus, seejuures kumbki peab lähtuma teede- ja sideministri kehtestatavast korrast.
    Tulevikku vaatavalt sõidukiiruse ülempiiri kehtestamine tasemel 120 km/h ja 90 km/h vastavalt asulavälistel ja asulasisestel teedel (arvestades kas või Tallinna?Tartu maantee rekonstrueerimist ja investeeringuid Järvevana teesse Tallinnas), on üks võimalikke valikuid, mille teeb riigikogu.
    Midagi pole lahti ka siis, kui otsustatakse jääda universaalse 90/50 km/h juurde, ainult et sellisel juhul oleme saanud Euroopas hakkama järjekordselt millegi erilisega.
    Loomulikult ei püüdle Kuke-Lipstoki parandused, millel seniste interpretatsioonidega pole mingit pistmist, ainuõigsusele. Kui mõni raadiohääl arutab ennastunustavalt 90kilomeetrise tunnikiirusega sõitmise lubamise üle Tallinnas Sõpruse puiesteel, on see loomulikult tema enda asi, kuidas oma mõttemaailma avalikkusele esitleda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tartu Mill sai suurtehingu Eestis ja Lätis tehtud, Leedus läheb asi kohtusse
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.

Olulisemad lood

Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.