• OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,32%300,97
  • OMX Riga0,26%895,3
  • OMX Tallinn0,23%2 073,4
  • OMX Vilnius0,61%1 209,83
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,36%8 791,39
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 16.11.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi muusika ekspordiedu

Võrreldes 1998. aastaga kasvas Rootsi muusikatööstuse eksport mullu peaaegu veerandi võrra ? 7,7 miljardile Eesti kroonile, näitab organisatsiooni Export Music Sweden (ExMS) sel nädalal avaldatud aruanne.
?Me oleme üks neid väheseid riike, mille kaubandusbilanss muusikasektoris on positiivne,? ütles tööstusharu huve kaitsva ExMS tegevdirektor Christer Lundblad.
See tähendab, et Rootsi maksab välismaise muusika kasutamise eest vähem, kui saab tulu välismaal mängitava Rootsi muusika eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1998. aastal oli Rootsi muusikaekspordilt USA ja Suurbritannia järel kolmandal kohal maailmas.
Samas näitab raport, et aastad on erinevad. 1998. aastal suurenes muusikatööstuse eksport kõigest 3 protsendi võrra 6,1 miljardile kroonile, et siis 1999. aastal 24 kasvada. Kogu Rootsi läinud aasta kaupade ja teenuste ekspordist moodustas see siiski vaid 0,4 protsenti.
Lõviosa summast ? 73 ehk 5,6 miljardit krooni ? andis muusikakaupade eksport. Sinna kuuluvad CD-plaadid, seadmed CDde valmistamiseks ja CD-plaatide valmistamine välismaiste ettevõtete tellimisel.
Teisel kohal on autoriõigustega seotud eksport, mis tähendab summasid Rootsi autorite muusika esitamise eest välismaal. Sealt laekus 1,4 miljardit krooni.
Kolmandal kohal olid 720 miljoni krooniga teenused, mille alla kuuluvad Rootsi plaadifirmade litsentsitulud müügist välismaal ning tulud turneedest.
Võttes aluseks 15 aastakasvu ennustatakse tänavuseks muusikaekspordi kasvu 9 miljardile kroonile.
?Üks viis, kuidas mõõta Rootsi muusika edu, on jälgida rahvusvahelisi muusikaedetabeleid, kus Rootsi artistid ning eriti muusikaloojad on eesotsas olnud,? ütles Claes Olson, organisatsiooni Musikindustrin direktor.
Alates ABBA Eurovisiooni võidust 1974. aastal on lõviosa käibest andnud popmuusika. Praegustest artistidest on Robyn, Ace of Base, Roxette, Meja, Cardigans, Jennifer Brown ja Eagle-Eye Cherry kõik muusikaedetabelitesse jõudnud. Hetkel toovad aga enim sisse välismaised artistid, nagu Britney Spears ja Christina Aguilera, kellel on Rootsi produtsendid ja muusikakirjutajad ? Max Martin, Paul Rein ja Anders Bagge.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Mulle tundub, et viimasel ajal on need muusikakirjutajad ja produtsendid, kes popmuusikas suurt raha teenivad. Nad on edukamad,? ütles Stewart Ward, auhinna Polar Muzic Prize direktor.
Rootsi kaubandusministri Leif Pagrotskyl õnnestus mullu Cannes?is toimunud muusikamessil veenda MTV Euroopa direktorit Brent Hansenit korraldama MTV selle aasta Euroopa muusikavideote autasustamist (MTV Music Video Awards) Stockholmis. Tänu tema edukale lobby-tööle saabub tänaseks Rootsi hulk kuulsaid artiste ? Madonna, Back Street Boys, U2. Üritust usutakse jälgivat üle miljardi televaataja kogu maailmas. Kõrvuti MTV Galaga peetakse Stockholmis muusikanädalat, mille eesmärk on samuti Rootsi muusika laiem tutvustamine.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele