1998. aastal oli Rootsi muusikaekspordilt USA ja Suurbritannia järel kolmandal kohal maailmas.
Samas näitab raport, et aastad on erinevad. 1998. aastal suurenes muusikatööstuse eksport kõigest 3 protsendi võrra 6,1 miljardile kroonile, et siis 1999. aastal 24 kasvada. Kogu Rootsi läinud aasta kaupade ja teenuste ekspordist moodustas see siiski vaid 0,4 protsenti.
Lõviosa summast ? 73 ehk 5,6 miljardit krooni ? andis muusikakaupade eksport. Sinna kuuluvad CD-plaadid, seadmed CDde valmistamiseks ja CD-plaatide valmistamine välismaiste ettevõtete tellimisel.
Teisel kohal on autoriõigustega seotud eksport, mis tähendab summasid Rootsi autorite muusika esitamise eest välismaal. Sealt laekus 1,4 miljardit krooni.
Kolmandal kohal olid 720 miljoni krooniga teenused, mille alla kuuluvad Rootsi plaadifirmade litsentsitulud müügist välismaal ning tulud turneedest.
Võttes aluseks 15 aastakasvu ennustatakse tänavuseks muusikaekspordi kasvu 9 miljardile kroonile.
?Üks viis, kuidas mõõta Rootsi muusika edu, on jälgida rahvusvahelisi muusikaedetabeleid, kus Rootsi artistid ning eriti muusikaloojad on eesotsas olnud,? ütles Claes Olson, organisatsiooni Musikindustrin direktor.
Alates ABBA Eurovisiooni võidust 1974. aastal on lõviosa käibest andnud popmuusika. Praegustest artistidest on Robyn, Ace of Base, Roxette, Meja, Cardigans, Jennifer Brown ja Eagle-Eye Cherry kõik muusikaedetabelitesse jõudnud. Hetkel toovad aga enim sisse välismaised artistid, nagu Britney Spears ja Christina Aguilera, kellel on Rootsi produtsendid ja muusikakirjutajad ? Max Martin, Paul Rein ja Anders Bagge.