Sel aastal pole õdede üldstreiki oodata

Maakonnahaiglates Vilosiuse kinnitusel probleeme alampalgaga ei ole. ?Ilmselt peab haigekassa tegema eelarvedistsipliini rikkumisest mõne haigla puhul oma järeldused järgmisel aastal lepinguid sõlmides,? ütles Vilosius.

Kommenteerides õdede streigikavatsusi, ütles Vilosius, et streikida ju võib, kuid sellest ei tule raha juurde. ?Raha on täpselt nii palju, kui eelmine aasta riigikogu riigieelarve seadusega vastu võttis,? jätkas Vilosius.

Üks kriitilisemaid olukordi on Rahendi kinnitusel Tartu Ülikooli kliinikumis. Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto hinnangul saavutavad nad õdedega kompromissi eeldatavalt järgmise aasta alguseks.

Einasto sõnul ei ole kutseliidu esindajad praeguseni kliinikumile oma ametlikku vastust esitanud. Ta kinnitas, et kliinikumipoolsed ettepanekud lähtuvad olemasolevast rahast, mistõttu on keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu võimalik seniste koosseisudega tõsta 50 võrra ehk 12 kroonilt 18 kroonile. Miinimumtunnitasule lisanduvad mitmesugused lisatasud.

Tartu Ülikooli kliinikumis töötab 1102 meditsiiniõde, kellest 800 on SA TÜK Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu liikmed. Praegu on kliinikumis töötavate õdede keskmine teenistus tunnis 26,6 krooni.

Eesti Haiglate Liidu tegevdirektori Siim Markuse hinnangul on juba praegu palgafondi osakaal haiglate eelarves väga suur, ulatudes 50?70 protsendini. Markus tõi drastilise näite Mustamäe haigla näol, mis õdede palgamiinimumi tõstmiseks pidi loobuma kõikidest investeeringutest.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Sven Kruup peab oluliseks süsteemseid lahendusi, mida pakuvad lähiajal vastuvõetavad seadused. Haiglatevaheline konkurents peaks toimima hakkama eraõiguslikul põhimõttel ning tehakse selgemat vahet eri- ja pikaravi vahel. Kruubi hinnangul on praegu Eestis arvestades voodikohtade täituvust isegi liiga palju haiglavõimsust.

Erahaigla Fertilitas direktori Meelis Roosimäe sõnul on õdede palganõudmised igati õigustatud, kuid eesmärgiks ei saa olla valitsuselt rohkem palka välja nõuda, vaid taotleda süsteemseid muutusi. ?Haiglaid võib liita ja lahutada, kuid see ei tekita vajadust hinnakonkurentsi tõttu efektiivsemalt majandada,? kommenteeris ettevõtja riiklikku tervishoiusüsteemi. Roosimägi hinnangul on oluline sisse seada otsene rahaline suhe haigla ja patsiendi vahel, mis viiks erakindlustuse tekkeni. Siis määraks õdede palgad turg, mitte poliitikud.