Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sel aastal pole õdede üldstreiki oodata

    ?Kindlasti kaasnevad koondamised, osalt ka õdede hulgas? ütles Rahendi järgmise aasta palgatõusu mõjude kohta.
    Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul on õdede palganõudmiste puhul tegemist lokaalsete eelarvedistsipliini probleemidaga Tartus ja Tallinnas.
    Tema sõnul teadsid kõik haiglad, millised kohustused nad endale haigekassaga lepinguid sõlmides võtsid, ning iga haigla probleem on enda lepingute täitmisega toime tulla.
    Maakonnahaiglates Vilosiuse kinnitusel probleeme alampalgaga ei ole. ?Ilmselt peab haigekassa tegema eelarvedistsipliini rikkumisest mõne haigla puhul oma järeldused järgmisel aastal lepinguid sõlmides,? ütles Vilosius.
    Kommenteerides õdede streigikavatsusi, ütles Vilosius, et streikida ju võib, kuid sellest ei tule raha juurde. ?Raha on täpselt nii palju, kui eelmine aasta riigikogu riigieelarve seadusega vastu võttis,? jätkas Vilosius.
    Üks kriitilisemaid olukordi on Rahendi kinnitusel Tartu Ülikooli kliinikumis. Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto hinnangul saavutavad nad õdedega kompromissi eeldatavalt järgmise aasta alguseks.
    Einasto sõnul ei ole kutseliidu esindajad praeguseni kliinikumile oma ametlikku vastust esitanud. Ta kinnitas, et kliinikumipoolsed ettepanekud lähtuvad olemasolevast rahast, mistõttu on keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu võimalik seniste koosseisudega tõsta 50 võrra ehk 12 kroonilt 18 kroonile. Miinimumtunnitasule lisanduvad mitmesugused lisatasud.
    Tartu Ülikooli kliinikumis töötab 1102 meditsiiniõde, kellest 800 on SA TÜK Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu liikmed. Praegu on kliinikumis töötavate õdede keskmine teenistus tunnis 26,6 krooni.
    Eesti Haiglate Liidu tegevdirektori Siim Markuse hinnangul on juba praegu palgafondi osakaal haiglate eelarves väga suur, ulatudes 50?70 protsendini. Markus tõi drastilise näite Mustamäe haigla näol, mis õdede palgamiinimumi tõstmiseks pidi loobuma kõikidest investeeringutest.
    Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Sven Kruup peab oluliseks süsteemseid lahendusi, mida pakuvad lähiajal vastuvõetavad seadused. Haiglatevaheline konkurents peaks toimima hakkama eraõiguslikul põhimõttel ning tehakse selgemat vahet eri- ja pikaravi vahel. Kruubi hinnangul on praegu Eestis arvestades voodikohtade täituvust isegi liiga palju haiglavõimsust.
    Erahaigla Fertilitas direktori Meelis Roosimäe sõnul on õdede palganõudmised igati õigustatud, kuid eesmärgiks ei saa olla valitsuselt rohkem palka välja nõuda, vaid taotleda süsteemseid muutusi. ?Haiglaid võib liita ja lahutada, kuid see ei tekita vajadust hinnakonkurentsi tõttu efektiivsemalt majandada,? kommenteeris ettevõtja riiklikku tervishoiusüsteemi. Roosimägi hinnangul on oluline sisse seada otsene rahaline suhe haigla ja patsiendi vahel, mis viiks erakindlustuse tekkeni. Siis määraks õdede palgad turg, mitte poliitikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.