Haiglad pandud näljapajukile

Tallinna Keskhaigla on selleks aastaks plaanilised tööd lõpetanud ja paneb haigeid kirja järgmiseks aastaks. Suuremad on järjekorrad silmakliinikus, kus detsembri keskel hakatakse soovijaid registreerima juunikuuks. Teada on, et silmaravi vajajate arv ulatub praegu 600 inimeseni.

Haigla peaarst Andres Mäesalu ütle, et erakorralise ravi maht on eelmise aasta 36 asemel tänavu juba 48 ja karta on, et ka selle kinnimaksmiseks ei jätku raha. Keskhaigla tervikuna on praegu koormatud umbes poole ulatuses. Osa töötajaid on sellega seoses oma korralise puhkuse välja võtnud.

Mäesalu sõnul ei saanudki haigla selleks aastaks eraldatud rahaga välja tulla, sest seda oli 10 vähem kui mullu, aga kõik hinnad on tõusnud. Ta leidis, et järgmise aasta lepingus haigekassaga tuleks eraldi fikseerida plaanilisteks töödeks ettenähtud summa. Ka loodab ta abi perearsti süsteemi käivitumisest.

Magdaleena Haigla peaarst Peeter Mardna ütles, et kuna rahanappus oli ette teada, tegutseti kokkuhoidlikult aasta esimestest kuudest peale ja see võimaldab nüüd teha viis-kuus plaanilist lõikust nädalas. Ta pidas ebaloomulikuks olukorda, kus meditsiinis toimub ristsubsideerimine: uuringud doteerivad haiglat.

Eesti Onkoloogiakeskuse peaarst Indrek Oro ütles, et selles raviasutuses ei saa patsiente jagada erakorralisteks ja plaanilisteks. ?Meil võib olla vaid erakorraline olukord, näiteks kasvajast tingitud soolesulgus, mida tuleb kohe opereerida,? selgitas ta, lisades, et vähihaiget ei saa kaheks kuuks ootele panna. Päris järjekorrata ei saa aga sealgi: eriarsti vastuvõtule ja operatsioonile on kuni kahe nädala pikkune ooteaeg. Onkoloogiahaiglas saab osa haigeid haigevoodi asemel ravi ambulatoorselt. Nii näiteks toimub enamik keemia- ja kiiritusravist nüüd ambulatoorselt, ehkki see on haigetele mõneti ebamugavam, tõdes Oro.

Oro, kes ravikindlustusnõukogu esimehena osaleb ka haigekassa eelarve arutelul, pidas keerulise olukorra üheks põhjuseks raviteenuste hinna püsimist samal tasemel viimased kolm aastat. Haiglate püsikulud ning ravimitele ja töövõimetuslehtedega väljamakstavad summad on aga oluliselt suurenenud. Väljapääsu nägi ta eraravikindlustuse tekkes, tervishoiuasutuste reformimises ja tänase hinnakujunduse parandamises.