• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnaminister saastelimiite ei müü

    Eelmisel nädalal Hollandis Haagis kliimaläbirääkimistel osalenud keskkonnaminister Heiki Kranich ei pea õigeks näiteks võimalikku CO2 atmosfääri paiskamise limiidi müümist, mis on riikide vahel üks läbirääkimisteemasid. Samas on Euroopa Liidus raskusi tekitava süsihappegaasi 8% vähendamise asemel Eestis vähendanud süsihappegaasi õhkupaiskamist 100% ja Eestil oleks võimalus limiiti suuremate tööstusheitmetega riikidele üle anda.
    Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul on suhteliselt keeruline kokku arvestada, kui palju võiks Eesti limiitide müümisest teenida. Saar arvab, et riigi kohta limiidi kehtestamisel on kasutatakse teist protseduuri, kui võimaldab üksnes eelnimetatud saaste vähendamise protsent.
    Arvestades kehtivaid saastetasusid elektritootjatele ja katlamajadele, mis on vastavalt 11,3 ja 7,5 krooni tonn, siis on CO2 kahekordse vähendamisega viimase kümne aasta jooksul kokku hoitud 100?200 miljonit krooni saastetasu aastas.
    Põhimõtte kohaselt, et investor saab saastelimiidi endale, võivad investeeringud näiteks kohalike katlamajade ümberehitamiseks rohkeneda. ?Kasulikuks võib osutuda õliküttel katlamajade ümberehitamine puiduküttele, sest puidu põletamiselt CO2 maksu ei nõuta,? tõi Saar näiteks. Tema sõnul loevad Rootsi investorid juba praegu kokku CO2 tonne, mida tänu nende investeeringutele Eestis vähem õhku paisatakse ? kokkuhoitud tonne saab kasutada lisalimiidina oma maal.
    ?Saastelimiitidega kauplemist ei peaks lubama ei riikide ega ettevõtete vahel, samuti ei pea ma seda õigeks riigisiseselt,? ütles Kranich. ?Limiitide müümine või vahetamine loob illusiooni, et saastet vähendatakse, kuid tegelikult kantakse vaid limiidid ühtedest maailma paikadest teistesse üle.?
    Kranich põhjendab oma vastuseisu limiitide loovutamisele ka sellega, et Eestil tuleb arvestada tootmistegevuse võimaliku kasvuga, mis suurendab reostust. ?Kui Eesti ettevõtetel tuleb hakata limiite tagasi ostma, siis arvatavasti hoopis suurema raha eest, kui saadi limiitide müügist,? ütles ta. Ministri sõnul on võimalik mitme aasta jooksul üle jäänud CO2 limiiti kasutada ka hiljem.
    Kranichi sõnul on limiitide üleandmise kokkuleppeid riikide vahel siiski juba olemas. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul Eestil saastelimiitide riigist välja müümise mehhanismi ei ole ning puudub ka vastav seadus. ?Õhuseadus lubab küll Eesti-siseselt maakonniti limiite vahetada,? ütles Saar.
    Kranich kinnitas, et välisinvesteeringute puhul on siiski võimalik ja tema seda pooldab, et investeeriv riik saab saaste vähendamisest tekkivat limiidiosa kasutada oma maal. Üks selliseid maid, millega ka Euroopa Liit Haagis kokkuleppele ei jõudnud, on USA, kus oma CO2 emiteerimise limiiti ei jätku ning seda hangitakse juurde teistest riikidest.
    Ühendriikide NRG Energy võib investeeringute kaudu Narva elektrijaamadesse saada osa ka Eesti limiidist ja kasutada seda Ameerika pinnal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
S&P 500 aktsiaindeks tõusis uude ajaloolisse tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Selgusid aasta töösturi nominendid
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.