- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnaminister saastelimiite ei müü
Eelmisel nädalal Hollandis Haagis kliimaläbirääkimistel osalenud keskkonnaminister Heiki Kranich ei pea õigeks näiteks võimalikku CO2 atmosfääri paiskamise limiidi müümist, mis on riikide vahel üks läbirääkimisteemasid. Samas on Euroopa Liidus raskusi tekitava süsihappegaasi 8% vähendamise asemel Eestis vähendanud süsihappegaasi õhkupaiskamist 100% ja Eestil oleks võimalus limiiti suuremate tööstusheitmetega riikidele üle anda.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul on suhteliselt keeruline kokku arvestada, kui palju võiks Eesti limiitide müümisest teenida. Saar arvab, et riigi kohta limiidi kehtestamisel on kasutatakse teist protseduuri, kui võimaldab üksnes eelnimetatud saaste vähendamise protsent.
Arvestades kehtivaid saastetasusid elektritootjatele ja katlamajadele, mis on vastavalt 11,3 ja 7,5 krooni tonn, siis on CO2 kahekordse vähendamisega viimase kümne aasta jooksul kokku hoitud 100?200 miljonit krooni saastetasu aastas.
Põhimõtte kohaselt, et investor saab saastelimiidi endale, võivad investeeringud näiteks kohalike katlamajade ümberehitamiseks rohkeneda. ?Kasulikuks võib osutuda õliküttel katlamajade ümberehitamine puiduküttele, sest puidu põletamiselt CO2 maksu ei nõuta,? tõi Saar näiteks. Tema sõnul loevad Rootsi investorid juba praegu kokku CO2 tonne, mida tänu nende investeeringutele Eestis vähem õhku paisatakse ? kokkuhoitud tonne saab kasutada lisalimiidina oma maal.
?Saastelimiitidega kauplemist ei peaks lubama ei riikide ega ettevõtete vahel, samuti ei pea ma seda õigeks riigisiseselt,? ütles Kranich. ?Limiitide müümine või vahetamine loob illusiooni, et saastet vähendatakse, kuid tegelikult kantakse vaid limiidid ühtedest maailma paikadest teistesse üle.?
Kranich põhjendab oma vastuseisu limiitide loovutamisele ka sellega, et Eestil tuleb arvestada tootmistegevuse võimaliku kasvuga, mis suurendab reostust. ?Kui Eesti ettevõtetel tuleb hakata limiite tagasi ostma, siis arvatavasti hoopis suurema raha eest, kui saadi limiitide müügist,? ütles ta. Ministri sõnul on võimalik mitme aasta jooksul üle jäänud CO2 limiiti kasutada ka hiljem.
Kranichi sõnul on limiitide üleandmise kokkuleppeid riikide vahel siiski juba olemas. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul Eestil saastelimiitide riigist välja müümise mehhanismi ei ole ning puudub ka vastav seadus. ?Õhuseadus lubab küll Eesti-siseselt maakonniti limiite vahetada,? ütles Saar.
Kranich kinnitas, et välisinvesteeringute puhul on siiski võimalik ja tema seda pooldab, et investeeriv riik saab saaste vähendamisest tekkivat limiidiosa kasutada oma maal. Üks selliseid maid, millega ka Euroopa Liit Haagis kokkuleppele ei jõudnud, on USA, kus oma CO2 emiteerimise limiiti ei jätku ning seda hangitakse juurde teistest riikidest.
Ühendriikide NRG Energy võib investeeringute kaudu Narva elektrijaamadesse saada osa ka Eesti limiidist ja kasutada seda Ameerika pinnal.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele