Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnaminister saastelimiite ei müü

    Eelmisel nädalal Hollandis Haagis kliimaläbirääkimistel osalenud keskkonnaminister Heiki Kranich ei pea õigeks näiteks võimalikku CO2 atmosfääri paiskamise limiidi müümist, mis on riikide vahel üks läbirääkimisteemasid. Samas on Euroopa Liidus raskusi tekitava süsihappegaasi 8% vähendamise asemel Eestis vähendanud süsihappegaasi õhkupaiskamist 100% ja Eestil oleks võimalus limiiti suuremate tööstusheitmetega riikidele üle anda.
    Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul on suhteliselt keeruline kokku arvestada, kui palju võiks Eesti limiitide müümisest teenida. Saar arvab, et riigi kohta limiidi kehtestamisel on kasutatakse teist protseduuri, kui võimaldab üksnes eelnimetatud saaste vähendamise protsent.
    Arvestades kehtivaid saastetasusid elektritootjatele ja katlamajadele, mis on vastavalt 11,3 ja 7,5 krooni tonn, siis on CO2 kahekordse vähendamisega viimase kümne aasta jooksul kokku hoitud 100?200 miljonit krooni saastetasu aastas.
    Põhimõtte kohaselt, et investor saab saastelimiidi endale, võivad investeeringud näiteks kohalike katlamajade ümberehitamiseks rohkeneda. ?Kasulikuks võib osutuda õliküttel katlamajade ümberehitamine puiduküttele, sest puidu põletamiselt CO2 maksu ei nõuta,? tõi Saar näiteks. Tema sõnul loevad Rootsi investorid juba praegu kokku CO2 tonne, mida tänu nende investeeringutele Eestis vähem õhku paisatakse ? kokkuhoitud tonne saab kasutada lisalimiidina oma maal.
    ?Saastelimiitidega kauplemist ei peaks lubama ei riikide ega ettevõtete vahel, samuti ei pea ma seda õigeks riigisiseselt,? ütles Kranich. ?Limiitide müümine või vahetamine loob illusiooni, et saastet vähendatakse, kuid tegelikult kantakse vaid limiidid ühtedest maailma paikadest teistesse üle.?
    Kranich põhjendab oma vastuseisu limiitide loovutamisele ka sellega, et Eestil tuleb arvestada tootmistegevuse võimaliku kasvuga, mis suurendab reostust. ?Kui Eesti ettevõtetel tuleb hakata limiite tagasi ostma, siis arvatavasti hoopis suurema raha eest, kui saadi limiitide müügist,? ütles ta. Ministri sõnul on võimalik mitme aasta jooksul üle jäänud CO2 limiiti kasutada ka hiljem.
    Kranichi sõnul on limiitide üleandmise kokkuleppeid riikide vahel siiski juba olemas. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia spetsialisti Jaan Saare sõnul Eestil saastelimiitide riigist välja müümise mehhanismi ei ole ning puudub ka vastav seadus. ?Õhuseadus lubab küll Eesti-siseselt maakonniti limiite vahetada,? ütles Saar.
    Kranich kinnitas, et välisinvesteeringute puhul on siiski võimalik ja tema seda pooldab, et investeeriv riik saab saaste vähendamisest tekkivat limiidiosa kasutada oma maal. Üks selliseid maid, millega ka Euroopa Liit Haagis kokkuleppele ei jõudnud, on USA, kus oma CO2 emiteerimise limiiti ei jätku ning seda hangitakse juurde teistest riikidest.
    Ühendriikide NRG Energy võib investeeringute kaudu Narva elektrijaamadesse saada osa ka Eesti limiidist ja kasutada seda Ameerika pinnal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Merko Eesti juht: intressid nöörivad majanduse kinni Volkov ei välista 6% euribori
Erakonnad purelevad maksude kallal: tulumaks jääb enim hambu
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Karmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: nälgimine, pettused ja arutu laristamine
Olen suuri summasid tuulde visanud: maksnud paljude inimeste eest, teinud trippe jahtide ja privaatlennukitega, meenutas Eesti üks enim teeniv supermodell Karmen Pedaru Äripäeva raadiosaates "Edukad naised".
Olen suuri summasid tuulde visanud: maksnud paljude inimeste eest, teinud trippe jahtide ja privaatlennukitega, meenutas Eesti üks enim teeniv supermodell Karmen Pedaru Äripäeva raadiosaates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Äripäev eetris: Hillar Tederi “supsutamine” läheb ajalukku
Suurärimees Hillar Teder on kirjutanud ennast Keskerakonna miljoni euro “supsutamisega” ajalukku.
Suurärimees Hillar Teder on kirjutanud ennast Keskerakonna miljoni euro “supsutamisega” ajalukku.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.