?Korteriomandi seadmine on paneelmajade puhul üks suur jama,? ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo, kes ise elab Õismäel viiekorruselises paneelmajas. Kallo sõnul leppis majanduskomisjon kokku, et valitsusel palutakse ette valmistada seaduseelnõu, kuidas tegutseda korteriomanditega just suures paneelmajades.

?Eriti puudutab see näiteks üheksakorruselisi kümne trepikojaga elamuid, kus igale korteriomanikule kuuluks 0,5ruutmeetrine mõtteline osa maast ? ega see normaalne pole,? tõdes Kallo.

Taotletud seadusemuudatus võimaldaks korterit müüa ka maad kinnistamata. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki sõnul on tegemist juriidilise finessiga ning peab jälgima, et see püsiks tasakaalus kogu korteriomandi seadmist puudutava paketiga.

Lipstok märkis, et komisjoni ideega on kursis ka justiitsminister Märt Rask, kes oli sellega ka päri. Samuti tuleks leida toetust parlamendi poliitiliste jõudude hulgas, kes pole majanduskomisjonis esindatud.

Majaaluse maa tasuta erastamine lõpeb järgmise aasta detsembris. Praeguseks on Tallinnas viie aastaga korterialune maa erastatud kuuendikul pealinna 120 000 korterist. Linn loodab erastamistempot kiirendada ning ülejäänud korteriomandite seadmise lõpetada kolme aastaga.

Korteriomanikud peavad kandma korteriomandi seadmise menetlemisega seotud kulud, milleks on Tallinnas arvestatud umbes 700 krooni korteri kohta. Samas on inimestele saadetud teateid, kus majaaluse maa erastamise kulud on tunduvalt kõrgemad kui arvestuslik keskmine.

Tallinna linnavalitsuse linnavaranõuniku Indrek Oja sõnul võib menetlemiskulu osutuda suuremaks, kui olemasolevaid plaane ei saa kasutada ning maa tuleb uuesti üle mõõta. ?Katastriüksuse moodustamine on maa ülemõõtmisel viis korda kallim,? märkis ta. Samuti mõjutab kulutusi korterite arv majas.

Oja ütles, et linn arvestab elanikele korteriomandi menetlemiskuludena summat 70?80 miljonit krooni.