Sidefirmade teenuseid ja hindu vaadates selgub, et enamik neist soovib tegeleda kõige tulusama äriga ? pakkuda rahvusvahelise kaugekõne teenust. Vaid üksikud suurfirmad sisenevad ka Eesti-siseste kaugekõnede turule.

Kas lisaks Eesti Telefonile hakkab keegi ka kohalikke kõnesid pakkuma, ei ole veel selge. Tele2 ja Uninet ootavad, mida ütleb sideamet Eesti Telefoni konkurentidele pakutud sidumishindade kulupõhisuse kohta. Vastus peaks saabuma kümne päeva jooksul, seega võib konkurents kohalike kõnede seas tekkida alles kõige varem jaanuari lõpus.

Sellele, kes välismaale palju ei helista ning seetõttu suurimast rahavõidust ilma jääb, on siiski soodsamaks muutunud Eesti-sisesed kaugekõned ja lauatelefonilt mobiilile helistamine.

Samuti odavnevad kõigi eelduste kohaselt uuel aastal ka eri võrkude vahelised mobiilikõned, sest nende võrkude sidumise järel ei pea näiteks Q GSM maksma enam Eesti Telefonile raha, kui tema võrgust läheb kõne Radiolinja võrku.

Äripäev tegi novembri lõpuks telefonside vallas sideametilt tegevusloa saanud firmade hulgas küsitluse. Kõrvalolevas ülevaates selgubki, millega ja kui edukalt on suurele telefonsideturule trügijad seni tegelenud, milliseid teenuseid ja kus pakkuma hakkavad ning mida peavad ise endi trumpideks.

Tabel ei ole siiski lõplik, sest sideamet väljastas vaid nende firmade nimed, mis olid novembri lõpuks juba saanud tegevusloa telefoniside vallas. Kuid ka nendest kõik ei ole veel valmis oma hinnakirju avalikustama, mis tähendab, et 1. jaanuarist nad oma teenuseid pakkuda ei saa. Telekommunikatsiooni seadus sätestab, et telefoniteenuse pakkuja peab tarbijaid oma hindadest teavitama vähemalt üks kuu enne turule tulekut. Mõned sideturule tulijad jätsid vastamata ka Äripäeva saadetud küsitluslehele.