Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väliskaubandusminister ekspordikasvu õhutama

    Eksport on peamine võimalus ettevõtluse arendamiseks ja majanduskasvu saavutamiseks. Taasiseseisvunud Eestis on ekspordi kasvutempo olnud aeglasem impordi kasvutempost. See tähendab võlgu elamist välisraha arvel ? ostame rohkem, kui müüme. Seni on teenuste (transiit, turism) ja välisinvesteeringute positiivne bilanss puudujääki tasakaalustanud, kuid sellise arengu jätkumine pole kindel.
    Ses olukorras on riigi ülesanne ekspordi toetamine soodsa keskkonna loomise ja tugisüsteemide kaudu. 1994. aastast planeeris, koordineeris ja osaliselt ka korraldas ekspordi arendustegevust majandusministeeriumi väliskaubandusosakond. 1997 asutas riik eraõigusliku Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutuse. Ekspordi arendamisega hakkas tegelema ekspordiagentuur (EEA).
    Kahjuks iseloomustab viimaseid aastaid tugiorganisatsioonide koordineerimatu tegevus ja EEA konkureerimine eraorganisatsioonidega.
    Lõpusirgel on sihtasutuste reform, mille käigus kogu tugisüsteem põhjalikult ümber korraldatakse. Tugisüsteemi ümberkorraldused võivad esialgu kaasa tuua lisakulusid (nt kasvavad turismi edendamise kulud seoses turismiagentuuri loomisega ? agentuuris on ilmselt kõrgemad palgad kui riigiametis).
    Riiklik ekspordi arendustegevus on olnud liiga killustatud ning seetõttu ei saagi olla head tulemust. Loodud sihtasutuste ülalpidamine on kallis ning sellega seoses kulutatakse vähenegi riigi eraldatud raha ebaefektiivselt.
    Sihtasutusi poleks üldse vaja, nende ülesanded võiks panna portfellita väliskaubanduse ministrile, kes suhteliselt väikeste kulutuste ning väikese bürooga suudaks teha enamat. Ministri bürooks võiks olla majandusministeeriumi väliskaubandusega seotud talitused. Sel moel oleks eksporditeema ka pidevalt valitsuse tähelepanu all.
    Halb on, et võrreldes tänavusega tahetakse tuleval aastal vähendada tugisüsteemi rahastamist kaks korda ? ligi 200,7 mln kroonilt ligi 97,144 mln kroonile. Järelikult vähenevad oluliselt ka ekspordi arendustegevuseks planeeritud vahendid. Kuna meil on endiselt suur negatiivne väliskaubanduse saldo, on enneaegne vähendada nii radikaalselt summasid ekspordi (ettevõtluse) arendamiseks.
    Kava, et ettevõtluse tugisüsteemi rahastatakse erakorraliste tulude arvelt ? teatud osa erastamisest laekuvatest vahenditest ? päästab olukorra 2001. a. Kui aga erastamisest ei tule mingil põhjusel raha loodetud mahus, muutub sihtasutuste reform ja sellest oodatav efekt küsitavaks.
    Väliskaubanduse Liidu töörühm arutas majandusministeeriumi koostatud ekspordipoliitika põhialuseid. Dokument on õnnestunum ja konkreetsem kui selle senised versioonid. Hea on, et ses nähakse ette selge tööjaotus ja koostöö riigi rahastatavate sihtasutuste ning eraorganisatsioonide vahel, kaob konkureerimine eksporditugiteenuste pakkumisel.
    Kui laiaulatuslik peaks üldse olema ekspordipoliitika? Põhialustes on valitud kitsas lähenemine, rõhk on majandusministeeriumi ja selle haldusala sihtasutuste tehtavale. Selline lähenemine on ebapiisav. Ekspordiga seonduv puudutab paljusid ministeeriume ja ameteid. Arusaamatuks jääb, miks piirdub dokument vaid kaupade ekspordiga.
    Oluline on dokumendi väljund (sama küsimus kerkib ka teiste majanduspoliitika koostisosade puhul). Ekspordipoliitika põhialuste üks väljund peab olema täpne tegevuskava koos rahaeraldistega riigieelarvest. Kui eelarveprotsessis ei lähtuta ?alustest?, pole see poliitika midagi väärt. Riigieelarve koostamise alused ja eelistused peaksid tulenema just sellistest poliitikatest. Kui ei, siis on küsitav selliste dokumentide koostamise mõttekus. Ekspordipoliitika põhialused ei lahenda siis midagi.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Olulisemad uudised

Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.