Rahandusminister Siim Kallas ütles reedel toimunud Eesti Eduka Arengu Foorumil, et 2001. aasta maksukoormuseks arvestatud 34,4% on väga madal võrreldes Euroopa riikidega. Kallase sõnul ei näe ta põhjust, miks peaks maksukoormus veelgi langema.

Sel aastal on maksukoormus 35 protsenti SKTst. Kallas lausus, et tuleval aastal alaneb maksukoormuse suhe SKTsse 0,6% võrra kahel põhjusel: tulumaksuvaba miinimumi tõus 1000 kroonini ja suhteliselt head väljavaated SKT kasvule.

Kallase arvamusele madala maksumäära kohta oponeeris Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu juhatuse esimees Jüri Käo. ?Hoolimata rahandusministri jutust on meil maksukoormus piisavalt kõrge. Vaadake kasvõi sotsiaalmaksu, mis on üks kõrgemaid Euroopas,? tõdes ta.

See, et Eestis ei maksustata reinvesteeritud kasumit, ei tähenda veel 26protsendise tulumaksu puudumist, lausus Käo. Ta lisas, et eriti segane on maksusüsteemis kõik, mis puudutab erisoodustusi.

Käo hinnangut maksusüsteemi kohta jagas Radiolinja Eesti ASi arengu- ja välissuhete üksuse juht Ants Viira. ?Erisoodustused pole tegelikult mingid erisoodustused, vajalikud on nii lennupiletid kui ärilõunad, nendeta pole võimalik äri ajada,? ütles ta.

Statistilisi näitajaid vaadates on maksukoormus langenud 1998. aasta 36,4%-lt järgmiseks aastaks arvestatavale 34,4%-le SKTst. Viira sõnul ettevõte seda kaheprotsendist vähenemist ei taju.

Eestimaa Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani hinnangul ei suuda maksukoormus alla 40 protsendi Eestis ära hoida sotsiaalseid pingeid. ?Maksukoormus arvutatakse välja riigi demograafilise olukorra põhjal,? märkis ta.

?Madal maksumäär on hea asi ettevõtjale, kuid selle arvel ei tohi kaduda tasakaal ühiskonnas,? ütles Reiljan. Ta lisas, et juba Eesti geograafiline asukoht Põhjamaa riikide hulgas eeldab kõrgemat maksumäära. Kõigil peab olema võimalus soojale toale, riietusele ja toidule olenemata sellest, kas inimene käib tööl või on selle lõpetanud, lausus Reiljan.