Artikkel
    • Uudised
    • 18. detsember 2000 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus peab olema kõigile arusaadav

    Uno Mereste artiklis ?Lepingusuhe pole võlasuhe? (vt ÄP 29.11.2000) väidab autor, et mitte iga lepingusuhe pole võlasuhe. Niisugune arusaam võla mõistest on tavaeestlase teadvuses ajalooliselt välja kujunenud.
    Paraku püüdvat vastuvõetavat võlaõigusseadust (VÕS) eelnõud koostav ametnikegrupp järjekindlalt võla mõistet teisiti määratleda. Mereste nimetab niisugust võla kasutamist ümberdefineeritud tähenduses juristide salakeeleks. Salapäraseks muutub jutt seetõttu, et kõrvalisele kuulajale jääb see seosetuks ja segaseks. Seda, et sõna võlg on ümberdefineeritud, alati ei rõhutata. Nii võivadki tekkida arusaamatused. Need on tekkinud juba praegu, VÕSi eelnõu arutelu käigus.
    VÕSi eelnõu üks autoreid Priidu Pärna püüab juurutada sõnale võlg paralleeltähendust ja on Mereste artiklile kirjutanud vastuartikli ?Iga suhe pole lepingusuhe (vt ÄP 4.12.2000). Pärna vastuväite kohaselt olevat võlasuhe üks VÕSi üldmõistetest. Pärna seletusele tuginedes saavat võlasuhte ja iga õigussuhte (või -toimingu) vahele paigutada isegi võrdusmärgi. Alates abiellumishetkest olevat paariheitjad üksteisele võlgu. Poest pätsi leiba ostes on nii ostja kui müüja üksteisele võlgu jne.
    Pole imekspandav, kui peale VÕSi vastuvõtmist osutatud kujul hakkavad inimesed saama umbes niisuguseid teateid: Austatud klient! Juba aasta jooksul pole te ostnud meie poest miljoni krooni väärtuses kaupa. Seetõttu olete ostuvõlglane. Palume teid see võlasumma (miljon krooni) ühe kuu jooksul tasuda. Vastasel korral ootab teid teie vara konfiskeerimine.
    Esitatud totter näide oli toodud näitamaks, et algsed umbmäärasused ja väärarusaamad, juhul kui neid ei likvideerita eos, võivad tulevikus tekitada veelgi suuremaid arusaamatusi.
    Pärna nimetab terminite täpsustamist juuksekarva lõhkiajamiseks. Paraku unustab ta, et keel ja täpsed terminid on juura põhiinstrumendid. Samahästi nagu kirurgil on edukaks operatsiooniks vaja puhtaid ja täpseid riistu, nii peavad juuraterminid olema selged ning kõigile kasutajatele samaviisi mõistetavad.
    Pärna pommväide on siiski see, et VÕSi vastuvõtmist olevat eeskätt vaja selleks, et vabaneda senikehtiva ENSV Tsiviilkoodeksi häbistavast taagast. Kuna siis olevat võimalik see senikehtiv tsiviilkoodeksi osa tühistada.
    ENSV Tsiviilkoodeksi määratluses on võlg täitmata jäänud kohustis. See on lihtne ja igaühele arusaadav. Võlg on tagajärg, mida algselt pole ja mis ei pruugigi alati tekkida. Seetõttu on kohustissuhe ja võlasuhe täiesti erinevad.
    Pärna võrdsustab meelevaldselt võlasuhte ja rahvusvaheliselt tunnustatud obligatsiooni- ehk kohustissuhte. Käsitleb saadut kui kolme tundmatuga võrrandit ja valib huupi esimese. Ja seejärel asub selle terminiga kirjeldama pea et kõike. Võla mõistet tulevat käsitleda laiemalt.
    Meenub lugu, kus endises NSV Liidus püüti ajalooliselt väljakujunenud jõesängides muuta voolu suunda. Ikka selleks, et oleks parem ja õigem. Eesti Vabariigis püütakse ajalooliselt väljakujunenud võla mõistet muuta. Ikka selleks, et oleks parem ja õigem.
  • Hetkel kuum
Eestiga seotud skeemimeistrid said Saksamaal kaela megasüüdistuse
Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Liven plaanib tulla kevadel börsile
Raadiosaated
Liisi Kirch: mõni õpetaja on finantsvaba, teisele tuleb selgitada säästmise vajalikkust
Rahatarkuse mentorklubid on rahatarkust õpetanud juba ligi 480 õpetajale. Koolitustele tulevad nii finantsvabad investorid kui ka inimesed, kellele tuleb selgitada säästmise vajalikkust, rääkis mentorklubide üks peamentoritest Liisi Kirch.
Rahatarkuse mentorklubid on rahatarkust õpetanud juba ligi 480 õpetajale. Koolitustele tulevad nii finantsvabad investorid kui ka inimesed, kellele tuleb selgitada säästmise vajalikkust, rääkis mentorklubide üks peamentoritest Liisi Kirch.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.