Maksukoormuse määra arvutamisel oleks õiglane arvesse võtta ka riigilõivud
Mõningates Euroopa riikides (sh Vene Föderatsioon) sisaldab maksukoormuse näitaja ka riigilõivu. Kas Eesti maksukoormus, võttes arvesse riigilõivu, mis 2001. a paraku omab pigem maksu kui lõivu tunnuseid, olekski enam madal, nagu väidab rahandusminister Siim Kallas?
Maksukoormuse määr ei ole asi iseeneses, vaid tuleneb eelkõige sellest, mis on riigi valitsemisalad ja kui suured on nendega seotud kulutused.
USA majandusteadlane Robert W. McGee on oma soovitustes endistele sotsialistlikele riikidele esile toonud seisukoha, et valitsuse parim tuluallikas on loterii, kuna selline riigirahanduse vorm ei riku omandusõigust. Seda muidugi tingimusel, et riigi valitsemisalad (arstiabi, kohtud, vanglad, riigikaitse, haridus ja kultuuriasutused, keskkonnateenistus, korrakaitse), mida on võimalik erastada, on ka erastatud.
Kui valitsus ei suuda seda tingimust täita, tuleb rakendada ka teisi makse.
Maks on võimu kandja (riigi) poolt võimu objekti (riigi) kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei too. Tunnuseks on, et maks
- on maksumaksjale pandud rahaline kohustis
on kehtestatud, tagamaks riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajalik tulu
tuleb tasuda sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel
ei anna maksumaksjale maksu maksmise eest mingit otsest vastutasu
kuulub maksumaksja poolt vaieldamatult täitmisele
on sätestatud vastava seadusega.
Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.
Eestis kehtiva riigilõivu tunnused on, et lõiv
- on lõivutasujale pandud rahaline kohustis
on kehtestatud, tagamaks riigi avalik-õiguslike toimingute täitmiseks vajalik tulu
tuleb tasuda sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel
lõivutasuja on toimingust huvitatud isik
kuulub lõivutasuja poolt vaieldamatult täitmisele
on sätestatud vastava seadusega.
Seega võib väita, et riigilõivu tunnused ühtivad suures osas maksu tunnustega, v. a tingimus, et maksumaksja ei saa maksu maksmise eest otsest vastutasu. Lõivutasuja edasine tegevus johtub aga tegevusloast, äriregistri-, kinnistusregistri-, perekonnaseisuregistritoimingust.
Nii lõivu kui maksu puhul ei küsi riik, kas vastava toimingu tegija soovib seda riiklikku kulutust kanda. Sarnased on ka mõlema eesmärgid ? koguda riigieelarvesse raha avalike teenuste osutamiseks.
Viidata võib ka sarnasusele riigilõivu toimingust huvitatuse printsiibiga kohalike maksude puhul (mootorsõiduki-, müügi-, reklaamimaks jne), mis toovad maksjale maksu tasumisel (vastava toimingu tegemisel) ka vastutasu. Nt müügimaksu tasumine võimaldab jätkata äritegevust ja reklaamimaks annab õiguse teha avalikku reklaami oma tegevusele teatud piirkonnas.
Seega võib väita, et Eestis omab riigilõiv maksule omaseid tunnusjooni ning maksukoormuse määra arvutamisel oleks õiglane seda ka arvesse võtta.