Piraadid said eelmisel aastal 10 miljonit krooni kahju

Artikkel

- Uudised
- Peep Sooman
- 4. jaanuar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piraadid said eelmisel aastal 10 miljonit krooni kahju
Siseminister Tarmo Loodus ütles, et ta on politsei tööga rahul. ?Samas on selge, et kui politseil oleks rohkem ressursse, pean silmas nii inimesi kui ka raha, suudaks Eesti politsei tunduvalt rohkem,? lausus Loodus. ?Siseministeeriumil on olnud suur roll piraatkaubanduse tagajärgede avastamisel ja likvideerimisel, samas piraatkaubanduse põhjused, mis on eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud, on siiski likvideerimata,? tõdes minister.
?Mul on hea meel tõdeda, et eesotsas peaministriga on valitsus asunud tõsiselt ka põhjuste vastu võitlema,? sõnas Loodus. Tema hinnangul on piraatlusevastasesse võitlusesse kasulik kaasata mitmeid ameteid ja inspektsioone, et pideva kontrollimise käigus piraatkauplejate elu võimalikult ebamugavaks teha.
Tallinna politseiprefekt Jüri Kasesalu kinnitas, et reidid piraatkaubakeskustesse jätkuvad seniks, kuni sellealaste õigusrikkumiste olukord seda nõuab. ?Politsei on teinud tublit tööd,? sõnas prefekt.
Kasesalu on varasemates intervjuudes nentinud, et tegelikult tuleks piraatlusega tegelevad politseinikud suunata tõsisemate kuritegude uurimisele. ?Selle tõttu, et politseinike arvu kohta on teiste kuritegude, ka tõsisemate, arv liiga suur,? ütles Kasesalu.
Novembris moodustati Tallinna politseiprefektuuris kümmekonnast politseinikust töögrupp, mis tegeleb peamiselt piraatlusevastase võitlusega. Mais, kui töögrupp esimest korda loodi, oli seal poole vähem liikmeid.
Lõviosa konfiskeeritud piraatkaubast kuulus Kadaka turul tegutsevatele firmadele.
Kadaka Kaubanduskeskuse ja turu haldusfirma ASi Combinent juhatuse esimehe Aivar Leinemanni sõnul peab osa turul kauplevaid firmasid ise arvestama politsei kõrgendatud huviga nende tegevuse vastu.
?On selge, et politseinike reidid omavad mõju rentnike kauplemisele, reeglina on politseinike tegevus igas mõttes korrektne,? kinnitas Leinemann.
?Politsei teeb oma tööd seaduse piires ning parema tulemuse saavutamiseks. Me ei käsitle nende aktiivsust pahatahtliku ?tüütamisena?, pigem on piraatlus probleem, millega tegelemisel on meil politseiga ühised huvid,? ütles Leinemann.
Kadaka kaubanduskeskuses ja turul tegutseb üle 500 ettevõtja, kelle hulgas on sõltuvalt politseireidide tihedusest kümme- kuni sadakond piraatkaubaga hangeldajat.
Valitsus on piraatluse vastu tõhusamaks võitlemiseks otsustanud muuta rendiseadust ja täiendada samuti autoriõiguse seadust ning tarbijakaitseseadust.
Lisaks peavad ministeeriumid jaanuari esimesel poolel esitama valitsusele ettepanekud, kuidas muuta haldusõigusrikkumiste seadustikku, tarbijakaitseseadust, turukorraldust reguleerivaid seadusi, lisaks esitatakse intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse eelnõu.
Mullu konfiskeeris politsei 74 809 ühikut võltsimiskahtlusega tooteid, mille väärtus küünib müügihindades 10 miljoni kroonini.
Ainuüksi detsembris konfiskeeriti üle 30 000 ühiku piraatkaupa, kokku kaotasid piraadid novembri teisel poolel alanud reidideseeria käigus umbes 40 000 piraattoodet.
Aasta viimase kümne päeva jooksul konfiskeeris politsei hinnanguliselt üle 5000 piraattoote.
Suurem osa ära võetud kaubast moodustasid videokassetid ning laserplaadid, mille hind turulettidel on 130 krooni.
Hetkel kuum