• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.01.01, 08:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolmandate riikide tollimaks kuivas kokku

Valitsuse kavatsuse järgi pidanuks eelmisel aastal kehtima hakanud tollimaks nn kolmandatele riikidele riigi rahakotti tooma 90 mln, kuid rahandusministeeriumi esialgse hinnangu järgi laekus vaid 37,3 mln krooni, kirjutab Maaleht.
Kolmandatest riikidest sisseveetavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade kogused vähenesid järsult ? veerandi võrra.
See on seletatav varude soetamisega enne tollimaksu rakendumist 1999. a lõpul, ütles rahandusministeeriumi analüütik Tanel Steinberg.
Kui 2000. a üheksa kuu jooksul kasvas põllumajandussaaduste impordimaht 15,7% eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes, siis impordimaht kolmandatest riikidest vähenes samal ajal 1,3%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mullu toodi neist riikidest sisse 1999. a sama perioodiga võrreldes (rahalises väljenduses) liha vähem 33,9%, kartulit ja köögivilja 23,9%, teravilja 67,2%, liha- ja kalakonserve 28%, köögi- ja puuviljakonserve 33%, mitmesuguseid teisi toidukaupu 43,4%.
Oluliselt on vähenenud linnuliha import USAst ja Kanadast ning teravilja import Venemaalt. Jahu, tangude ning või import on peaaegu lakanud, kinnitas põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele