- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Remondiraha läks ühistutele soodsamaks
Eesti Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla rõhutas, et just asjaolu, et ei nõuta täiendavat tagatist kas ühistu mõne korteri pantimise või käenduslepingu näol, lubab hakata ühistutel senisest aktiivsemalt elamuid remontima.
Liisingufirma haldusettevõtte Hansa Capitali arendusdirektori Eero Saava sõnul tähendab tagatise mittenõudmine, et tegemist ei ole klassikalise liisinguga, vaid faktooringule lähedase finantstootega. ?Kui korteriühistule antakse laen, siis korteriühistu omakorda vormistab nõuded võrdselt oma liikmete vastu,? ütles Saava.
Korteriühistu järelmaksu saab võtta juhul, kui sellega nõustub 75% ühistu liikmetest. Eero Saava sõnul paneb korteriühistu seadus asja paika sel moel, et kui remontimine on vajalik hoone säilitamiseks, siis nende kulutuste katmine on kohustuslik kõigile liikmetele.
Liisingufirma esindajad on loobunud täiendavate tagatiste nõudest ka teoreetilisest arusaamast, et korteriühistu pankrotti mina ei saa. ?See on põnev teoreetiline olukord. Pankrotiks on vaja kohtuotsust, kusjuures ühistul peab olema püsiv maksejõuetus. Tavaliselt moodustavad korteri majandamiskulutused siiski väiksema summa, kui on korterite turuväärtus,? sõnas Saava.
Uus finantstoode võimaldab korteriühistule laenu kuni 10aastase tagasimaksega ning 11?13% püsiva intressiga laenujäägilt. Laenu antakse kuni 400 krooni ruutmeetri kohta. Ühistu omafinantseerimine peab moodustama vähemalt 25% remonditöö maksumusest. Hansa Liising näeb sobivana, et tagasimakse summa ei ületaks kolmandikku aastaste kommunaalmaksete summast. Maksed on igakuiselt sama suured.
Järelmaksuga laenu andmiseks nõuab liisingufirma veel ka majakarbi kindlustust, mis katab hoone kahjustusi, ning vastutuskindlustust, mis katab isiku- või esemekahju. Praegu moodustaksid kindlustusmaksed kokku aastas keskmiselt 2,3 kr/ ruutmeeter.
Hansa Liising loodab esimese aastaga anda nimetatud laenu 200?300 miljonit krooni ning 3?5 aasta perspektiivis miljard krooni.
Sõltuvalt elanikkonna koosseisust on korteriühistud maja järelmaksuga remondi suhtes siiski erineval seisukohal. Näiteks Tallinnas Kesk-Ameerika tänav 8 asuv korteriühistu elamu on ehitatud 1937. aastal ja vajab hädasti remonti. Ühistu esinaise Rael Vardja sõnul ei ole aga majas kokkuleppele jõutud, kuna keegi elanikest ei taha pangale oma korterit pantida ning pensionäridest elanikud ei jaksa ka pandita laenu tagasi maksta.
Tartu Annelinnas asuva 1979. aastal ehitatud maja korteriühistu esimehe Jaak Lorentsi sõnul võiks vaatamata sellele, et ilmselt ei meeldi elanikele remondi järelmaksust tulenev järsk üüritasu tõus, tagatiseta järelmaksu turule tulles suurema remondi tegemist ühistus arutada küll. Majas oleks vaja teha suuri remonditöid, näiteks välja vahetada torustik. Kuid seni ei ole laenu võtmist arutatudki, sest pangad tahavad tagatist korterina, mida ühistu liikmed üksikult anda ei taha.
65% elamutest on 10?35 aastat vanad kortermajad
Hetkel kuum
90% on erastatud elamispind
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele