Ericsson võitleb kahjumiga

Telekommunikatsioonifirma Ericsson mobiiltelefonimüük on turu andmetel mullu loodetust halvemini läinud, mis tähendab suuri kahjumeid ja aktsiakursi tõenäolist langust, ehkki firma tervikuna jääb enam kui 40 miljardi Eesti krooniga kasumisse. Pangafirmade Merrill Lynch ja Kleinwort Benson analüütikud ennustavad, et mobiiltelefonitootmist hõlmava Ericssoni tarbekaupade tootmisrühma kahjum võib ulatuda 44 miljardi Eesti kroonini. Kui prognoosid peavad paika, siis kujuneb sellest firmale järjest raskem koorem, millega tal tuleb midagi ette võtta.

Et Ericssoni juhtkond on viimase poole aasta jooksul hakanud järjest pooldavamalt vihjama koostöövõimalustele mõne teise mobiiltelefonitootjaga, siis nimetavad analüütikud Ericssoni üheks tõenäoliseks alternatiiviks koostööd kas Jaapani Panasonicu või Saksa Siemensiga. Kuna Ericssonil on võrgusüsteemide alal tugev positsioon Euroopas ja Ühendriikides ning Panasonic on väga tuntud kaubamärk Jaapanis ja mujal Aasias, siis peaks koostöö kasuks tulema mõlemale, arvavad nad.

Möödunud suvel lubas Ericssoni president ja tegevdirektor Kurt Hellström mobiiltelefonitootmise kasumisse viia 2000. a lõpuks. Kuna see ei õnnestunud, siis nüüd pakutakse kasumisse jõudmist selle aasta lõpupoole. Eelmise aasta sügisest peale on igati püütud tootmiskulusid alandada. Sel eesmärgil on suletud mobiiltelefonitehaseid Rootsis ja Ühendriikides ning viidud neid üle odavama tööjõuga Ida-Euroopasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse. Kulude kärpimise huvides on vähendatud ka toodete hulka.

Teise alternatiivina on turgudel vihjatud võimalusele, et Ericsson võib oma mobiiltelefonitootmise täielikult maha müüa, kuid paljud ei usu, et see võiks sündida lähema paari aasta jooksul. Selle põhjenduseks tuuakse asjaolu, et operaatorfirmad, kes ostavad mobiiltelefonivõrgu, soovivad samalt tarnijalt ka telefone. Kui aga paari-kolme aasta pärast on turg üle läinud teise põlvkonna mobiiltelefonidelt kolmandale, tekib hoopis uus ja konkurentsitihedam olukord, mistõttu Ericssonil oleks telefonitootmisest kergem loobuda.

Nagu teada, valmistub maailm üle minema teise põlvkonna mobiiltelefonisüsteemilt kolmandale (3G). Viimase poole aasta jooksul on tootjad sõlminud operaatorfirmadega 40 3G süsteemi tarnimise lepingut, millest Ericsson on saanud 19, teisel kohal tuleb Nokia. Ennustatakse, et sel aastal sõlmitavast 60-70 tarnelepingust peaks samuti suurem osa minema Ericssonile.

Kummalisel kombel on Ericssoni liiga suur tellimuste arv pannud reitinguagentuure Moody?st ja Standard & Poor?si kaaluma Ericssoni krediidireitingu alandamist. Nad märgivad, et konkurentidest märksa rohkem tarnelepinguid sõlmival Ericssonil võib tekkida kiusatus sõlmida neid operaatorfirmadele soodsamatel tingimustel, mis võib tekitada talle finantsraskusi, ning teiseks võib ta jänni jääda piisavalt suure 3G süsteemide tootmisbaasi loomisega.

Seega on Ericssoni tulevik sisuliselt pandud kõik ühele kaardile ? Rootsis Gävles ja Avaströmis 1,23 miljardi Eesti krooniga rajatud kahele uuele 3G süsteemide tootmise tehasele. Ericsson ise nimetab Avaströmi monteerimistehast maailma suurimaks 3G tehaseks, kus esialgu on välja tulnud alles mõned 3G katsesüsteemid Jaapani operaatorfirmadele NTT Docomo ja Japan Telecom, kes tahavad esimese 3G võrgu klientidele avada aasta keskpaiku. Praegu käib seal põhitootmise viimane eelvalmistus ja töötajate koolitus.

On selge, et operaatorfirmad, mis on maksnud eri riikides 3G litsentsi eest kõva hinda, ootavad kannatamatult Ericssonilt tarnete alustamist, et asuda litsentse tasa teenima. Nii et ootused on mõlemalt poolt kõrged.