• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 06.02.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Washington Post: USA pankadest on saanud peamisi kanaleid maailma uimastiärist, hämaratest investeerimistehingutest, maksudest kõrvelhoidmisest või muudest illegaalsetest allikatest pärit summade pesemiseks, kuna pangad ei pööra piisavalt tähelepanu välismaise raha päritolule, selgus Senati alakomisjoni aastapikkusest uurimusest.
Juhtivad USA pangad, sealhulgas Chase Manhattan, Citigroup ja Bank of America, eiravad välispankade korrespondentkontode puhul regulaarselt standardreeglit ?tunne oma klienti?, väidab raport, mille hinnangul pestakse aastas maailmas triljon dollarit illegaalset raha. Pool sellest, ehk 500 miljardit dollarit, USAs.
Korrespondentpangandus tõusis USA avalikkuse ja valitsuse tähelepanu alla seoses 1999. a suvel puhkenud rahapesuskandaaliga, kus tuli ilmsiks 7 miljardi dollari väärtuses Vene pankade raha pesemine USA Bank of New Yorki kaudu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Financial Times: Kui Euroopa Liidul on laienemisega tõsi taga, saab bloki tulevikuks olla vaid Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi propageeritud föderaalne liit, väidab FT kolumnist Quentin Peel.
Föderaalne ühendus ei pea kaugeltki tähendama ülimalt tsentraliseeritud keskvõimu, mida uued liikmed sooviksid näha veel vähem kui praegused olijad. Ka ei pea see tähendama suuremat suveräänsuse loovutamist Euroopa institutsioonidele. Kindlasti tähendab see aga selget pädevuse jaotust keskuse ja ?kohtade? vahel, mis kindlustaks kohmaka, kuid vähemalt töötava struktuuri.
Föderaalsele ühendusele on kaks alternatiivi. Praeguse süsteemi jätkumine laienenud liidus, mis tähendaks nõrka Brüsselit ning otsuste langetamist ägeda lehmakauplemisega bloki pealinnade vahel, kus suuna määravad suured riigid. Teine võimalus on nn tuumikriikide grupi variant, mis annaks tulemuseks ?kahekäigulise? lõhestatud ühenduse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele