Vabatahtlik pensionikindlustus annab lisaväärtust kindlustajale, mitte kindlustatule

10?15 aasta vältel ei ole kindlustusseltsil tarvis teha pensioniväljamakseid, seltsi ku-lud on aga ikka 10?40%? Seoses pensionide väljamaksmisega seltside kulud mitmekordistuvad, toimub kindlustusfirmade rahavoogude ümberjagunemine väljaminekute kasuks. Kasumlikkus kaob ning järelikult ka investorite huvi osaluse vastu seltsides.

Väide, et selts vastutab kliendi ees võetud kohustuste osas kogu omakapitaliga, ei pea paika. Inimeste hoiused pankades on osaliselt seaduse järgi garanteeritud, elukindlustusse paigutatud vahendid aga mitte. Praegu on ka tähtajalise hoiuse tootlus pangas oluliselt kõrgem kui võetud elu- või pensionikindlustusel. Seejuures nii pank kui selts jätavad enesele õiguse tingimusi ühepoolselt muuta.

Partnerite suhte kestmise eeldus on vastastikune usaldus. Kuidas saab aga usaldada partnerit, kes on koolis puudunud peale matemaatika ka keeleõpetuse tundidest. Intress tähendab eesti keeli kõige lihtsamalt kasu rahapaigutuselt. Millisest kasust saame aga rääkida kindlustusvõtja poolt vaadatuna, kui pärast esimese kindlustusaasta lõppu on tema sissemaksetest kindlustusväärtusena järele jäänud veidi ca 60%? Seesam Elukindlustuse ASi lepinguis on juttu garateeritud 4%-lisest aastaintressist ja oletuslikust 3%-lisest lisaintressist. Tegelikult saame rääkida ainult kindlustusvõtja poolt kindlustusseltsile garanteeritud 40%-lisest aastaintressist.

Kokkuvõtteks: tegu on perspektiivitu kindlustustootega.