- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kauba hinnast läheb veerand kaupmehele
Juurdehindlus jaekaubanduses on muutlik ja tuhandest asjaolust sõltuv suurus, millest väga täpselt rääkida kaupmehed ise ei taha ning ametnikud ei oska.
Statistikaameti arvutuste kohaselt peaks Eesti kaubanduses keskmine juurdehindlusmäär jääma 20?30 protsendi vahele, hulgikaubanduses on see natuke madalam, jaekaubanduses seevastu suurem. Kaubagrupiti see muidugi erineb, teatab amet, kuid ei saa praegu rohkem täpsemalt öelda.
Kaupmeeste liitki rõhutab erinevaid juurdehindluse mõjutajaid alates poe asukohast ja liigist, tootja ja müüja vahelisest lülide arvust, ostumahust ja kokkulepetest kuni kauba tüübini, kus kuulus kaubamärk või aeglase käibega luksuskaup võimaldab sellist hinnataset, mida kiiresti rikneva kauba müüja endale iialgi lubada ei saa.
Samas saab kaupmeeste liidust siiski teada, et näiteks esmatarbekaupadel on meil jaekaubanduses keskmine juurdehindlus 20?30 ning toidukaupadel 15?17 protsenti. Samuti seda, et kaupmehed arvestavad kaupa lattu ostes sellega, et partiist läheb umbes veerand allahindlusse ? see kraam peaks olema ka kõiksugu soodusmüükide aluseks.
ASi Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Andres Liinat pole viimase arvamusega nõus. ?Suur laojääk on vale prognoosi ning valesti tehtud sisseostuotsuste tagajärg,? tõdes ta. Oma osa on siin ka väliskeskkonna mõjul ? nii kestab juba mõnda aega sooja talve dikteeritud talveriiete ja suusavarustuse allahindlus, samuti on kaupmehi rõõmustaval elanikkonna ostujõu kasvul ka oma varjukülg, nimelt võib kunde valida ka konkurendi poe.
Liinati sõnul on soodusmüükide puhul tihti mindud alla ostuhinna ? käibe kiirus ja muud eesmärgid on tähtsamad kui marginaal.
?See, kes paneb enne paika kasumimarginaali, ei lähtu turust ja nõudlusest,? kommenteerib Liinat juurdehindluse kujunemise A-d ja O-d. Samuti viitab ta asjaolule, et mõnikord tuleb arvestada ka tootja soovitud müügihinda. Näiteks parfümeeriatoodetel on erinevates müügikohtades sarnane hind.
Võrreldes muude kaubagruppidega on esmatarbekaubad Liinati sõnul reeglina väikese juurdehindlusega, seevastu riiete ja kingadega on lugu teine, rääkimata tubakast, alkoholist ja juveelidest.
Üle Eesti ligi 500 kauplust omava ETK juhatuse liikme Mihkel Simsi sõnul sõltub esmatarbekaupade juurdehindlus paljuski ka jaekettide strateegiast. ?Ühelt poolt määrab juurdehindluse ära ostja ostuvõime, teiselt poolt see, millise hinnaga üks või teine organisatsioon suudab kaupa sisse osta,? kirjeldas ta.
Jaekaubanduses on keskmiseks müügikatteks kujunenud 20 protsenti, mis Simsi sõnul viitab 25protsendilisele juurdehindlusele.
?See 20 protsenti on nagu pankade netomarginaal, mis hinnaga ostetakse raha sisse,? võrdles ta, viidates kaupluste kinnisvarakuludele ja muudele kuludele, nagu näiteks töötajate palgad. ?Kui kauplused tahavad 1?2 protsenti käibe rentaablust saavutada, siis tänaste hindade juures alla 25protsendise juurdehindluseta kauplus kasumit ei teeni,? tõdes Sims. ?Kui juurdehindlus on väiksem, siis tehakse seda turu hõivamise ja tulevase kasumi nimel,? lisas ta, märkides samuti, et Prismade ja Maksimarketite teenitud müügikate on praegu alla 20 protsendi.
Hetkel kuum
Simsi hinnangul on erinevalt madalama juurdehindlusega esmatarbekaupadest garderoobi- ja kestvuskaupade puhul juurdehindlus 35?40 protsenti, siin sõltub see paljuski sihtrühma ostuvõimest. ?Kui tegu on ikka 50protsendise allahindlusega, siis peab alguses olema 100 protsenti otsa pandud, et nulli jääda,? kommenteeris ta soodusmüükidel meelitavalt silmatorkavaid hinnalipikuid.
Kui supermarketid ja kaubamajad kõrvale jätta, siis kuidas on lood juurdehindlusega spetsiaalkauplustes?
Mazda autosid müüva Esma Auto ASi direktori Ralf Õnge sõnul on juurdehindlus markide lõikes erinev, kuid samas ei erine juurdehindlusprotsent märgatavalt eri hinnaklassi autode puhul. ?Eestis on sõiduautode puhul juurdehindlus 8?25 protsenti, Mazdadel on see 10 protsendi ümber,? märgib ta. Varuosadel on umbes 30 protsenti juurdehindlust.
Õng lisab, et autode hinnad on importija kehtestatud, mitte tootja omad. Ehk siis need on paremas olukorras, kel on otsesidemed tootjaga.
Liivalaia Lilleäri juhataja Helle Väin räägib, et lillekaubanduses jääb juurdehindlusprotsent 50 ja 100 vahepeale. ?Peaks olema palju suurem, aga lilled on niigi kallid,? tõdeb ta.
Lille puhul määratakse hind tavaliselt selle välimuse järgi, selgitab Väin. Nii võib näiteks Hollandist tulla koorem, mille avamisel selgub, et lilled ei näe enam väga head välja. ?Vaatame lillele otsa, siis paneme hinna.?
Millest on tingitud ostjale täiesti sarnastena tunduvate lillede kõikuv hind eri müügikohtades? Väin möönab, et samalt tarnijalt saadud lilled maksavad tõesti eri hinda väikses lillepoes ja kaubanduskeskustes. ?Stockmannis ja marketites on lillede hind kõrgem, sest seal on läbimüük suur ning nad võivad kõrge hinna panna,? lisab ta.
Adidase tooteid importiva ASi Kolm Triipu tegevdirektor Indrek Valge ei taha täpsustada, kui suur on juurdehindlus kolme triibuga sporditoodete juures. Ta märgib vaid, et tekstiiltoodete puhul pole võimalik opereerida 20?30protsendilise juurdehindlusega.
Samas lisab Valge, et kuigi keegi maaletoojale täpset hinda ette ei kirjuta, tuleb siiski peakorterile hindadest aru anda. ?Adidas on viimastel aastatel tegutsenud selles suunas, et toodete hinnad Euroopa Liidu piires võimalikult ühtlustuksid,? räägib ta. Sama tendentsi järgivad tõenäoliselt ka teised firmapoodide ketid.
Valge sõnul erineb kaubanduskeskustes ning firmapoodides pakutava kauba sortiment, viimased on rohkem mõeldud klientide erisoovide täitmiseks spordikaupade osas. Eksklusiivsemate soovide täitmine on aga kundele kallim.
Eestlaste elu-olu ja ka kaupade hindade uuringuga tegeleva konjunktuuriinstituudi teadusdirektori Marje Josingu sõnul pole instituut juurdehindlust jaekaubanduses uurinud, vaevalt mingeid täpseid numbreid üldse suure hulga mõjutajate tõttu välja tuua saakski. Samas aga on Josingu sõnul mõnikord tarbijal mõistlik enne suurema ostu sooritamist natuke poodides ringi vaadata ? ühe firma sama toodangu hind võib märgatavalt kõikuda.
?Trollipileti hinnaks kesklinnast Mustamäele võib olla 500 krooni,? tõi Josing näiteks Klementi mantli erinevad hinnad ettevõtte firmapoes ja mõnes kesklinna kaubamajas.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele