Mõtlemine pole keelatud

Kilbil on kogu aeg kiire ning temaga sobiva aja kokkuleppimine pole sugugi kerge ülesanne, kuid ühel varajasel hommikutunnil on ta toimetuses. Ta on lõbus ja otsekohene inimene, kellega on hea rääkida, taban end üsna intervjuu alguses mõtlemas. Seda muidugi juhul, kui juttu ei tehta jälle igivanal teemal ? Daiwa laen. ?See on üks osa minu elust, kuid see on minevik. Praegu tegelen ma hoopis teistsuguste asjadega.?

Pärast Hoiupanka sidus Kilp end firmaga Interix OÜ. See on interneti teenuseid pakkuv ettevõte, kus on Kilbi sõnul kaksteist töötajat. Seal ta siis päevast päeva pusib, genereerib ideid ning viib neid koos kaaslastega ellu.

Kilp ei ole sellel alal juhuslikult, ta on programmeerimist Tartu ülikoolis õppinud ning sellega endale stipilisa teeninud. Seda ajal, kui mõiste kõvaketas ei öelnud kellelegi veel mitte midagi. ?Olen matemaatilise mõtlemise vanematelt pärinud, nad on mõlemad matemaatikud. Eks mind togiti lapsena kogu aeg selle valdkonna juurde.?

Töökohti, kus Kilp alguses programmeerimisega tegeles, on olnud kolm: Tartu EPT, Tartu kaubahall ja Tartu Annelinnas asuv Sõpruse selvehall.

?EPTs töötasin välja saatelehtede ja teekonnalehtede töötlemise programmi. Selle alusel sai vaadata, kes kui palju bensiini kulutab. Kaubahallis olin arvutipoiss. Mul oli pisike trellitatud tuba, millel oli ees rauduks. Toas oli väike laud ja sellel seisis arvuti. Viimane polnud küll mitte ühtegi võrku ühendatud. Nii ma seal siis töötasin.?

Kui Kilp 1991. aastal ülikoolidiplomi taskusse pistis, kutsuti ta kaubahalli tagasi. Sedakorda mitte arvutipoisiks, nüüd sai Kilbist kaubahalli asedirektor. Kaua ta seda tööd teha ei saanud, sest kaks aastat hiljem leidis Kilp end Tallinnast Hoiupangast.

?Mulle anti vastutusrikas ülesanne. Hakkasin välja töötama laenude arvestamise programmi. Töötasin ka laenugraafikute programmi kallal.?

Rohkem pank enam Kilpi kui programmeerijat ei vajanud. Tulid teised ametikohad ning ühel hetkel oli Kilp Hoiupanga juhatuse esimees.

Pärast Hoiupangast lahkumist asus Kilp tööle Kristine Centeri tegevjuhina. Seal olles tabaski ta end mõttelt luua kinnisvarafirmasid koondav internetilehekülg, kus oleks ka kõik müügi ja ostuga seonduv info.

?Testisin seda huvi kinnisvarafirma liidu liikmetega ning nende kaudu jõudsin omakorda Interinxini, kes tegi tollal kinnisvaraveebi, millega oli selleks hetkeks liitunud üksteist kinnisvarabürood.?

Kilp pani õla alla, pakkus huvitavaid mõtteid ning ta kaasati ettevõtte tegemistesse. Hetkel on www.kinnisvaraweb.ee enda külge sidunud kuuskümmend firmat. ?Mõtteid on palju. Oleme praegu veel veidi Tallinna-kesksed, kuid tulevikus plaanime kaasata kogu Eesti. See on muidugi üha raskem, sest konkurente tuleb pidevalt juurde.?

Möödunud aasta maikuus tuli Kilp mõttele luua koolitusveeb. Mõeldud, tehtud. Veeb aadressiga www.koolitusweb.ee pandi üles kuu aega hiljem. Enne Kilpi polnud sedalaadi veebi keegi teinud, kuigi see polnud ju uus idee.

?Tulin sellele mõttele Hoiupanga juhina töötades. Sain iga päev koolituspakkumisi. Viskasin need alati ära ning arvasin, et nii teevad paljud. Siis oli mul ühel hetkel vaja end koolitada, kuid vajalikke pabereid ei olnud. Olin need ära visanud.?

Et teiste elu tulevikus võimalikult lihtsam oleks, panigi Kilp pea tööle, mõtles koolitusalase veebi välja ning viis ellu. Nüüd on küljelt mugav vaadata, millised koolitused on tulemas. Samuti leiab sealt infot koolitajate kohta.

Investeerimispanga LHV juht ning veebikülje www.osta.ee üks loojatest Rain Lõhmus ütleb, et hea idee maksab, kuid veelgi tähtsam on idee hea teostus.

?Osta idee sündis 1999. aastal koos Kaur Kenderiga New Yorgis olles. Täna saame juba öelda, et meil läheb järjest paremini ning kahjumis me enam ei ole.?

Interinxi veebikülgedele Kilbi sõnul massreklaami ei tehta. ?Paljud kasutavad võimalust trammi või trollibussi külgedel end reklaamida. Meie seda teed ei lähe, sest meil ei ole seda vaja.?

Enesekindel mees see Kilp, jõuan ma mõelda, kui ta nagu minu mõtteid aimates ütleb: ?See on ju lihtne. Esialgu luuakse näiteks kontakt koolituse administraatoritega. Siis tulevad kontaktid koolitusfirmadega, sealt edasi kasvab kontaktide arv koolitusjuhtidega. Need, kes on meiega juba koostööd teinud, tulevad hiljem tagasi. Neil on mugavam ja nad teavad, mida meilt oodata.?

Tänu ingliskeelsele koduleheküljele on Kilbil ja tema kolleegidel olemas ka esimesed tellimused välismaalt. ?Firmad tahavad oma kodulehekülgi.?

Ideid uute veebikülgede tegemiseks või toodete väljamõtlemiseks saab Kilp elust enesest. ?Ühel päeval tulin mõttele, et erinevate asjade (mobiiltelefon, arvuti, fotokaamera) jaoks võiks ju ometi olla üks adapter. Praegu on mul näiteks mitu erinevat asja ja kotis on mitu erinevat adapterit. Milleks? ASi Ösel finantsdirektorina murran ma aga pead, kuidas müüki paremini planeerida. Tulevikus peaks olema ometi võimalik saada ülevaadet sellest, kui kui palju limonaadi või mahla on inimeste kodudes.?

Kilp ei eita, et vahel läheb selline mõtlemine kiiksuks kätte. ?Mõned mu mõtted on nii veidrad, et nööbi keerutamise üritustel pakun neid teistelegi välja. Siis vaatan hiljem, et keegi on tuld võtnud ja asja ära teinud.?

Kas idee äravõtmine kurjaks või kadedaks ei tee, küsin. ?Kadedaks? Ei, see on ju selge, et kui Eestis keegi eriti hea ideega lagedale tuleb, joostakse sellele nagunii kohe tormi.?

Selle näiteks ütleb Kilp, et pankade võidujooksuaeg oli huvitav aeg. ?Kõik toimus nii kiiresti. Veel 1994. aastal oli praegune meelelahutusärimees Auris Rätsep Hoiupanga müügipealik. Ta sai müüa vaid ühte teenust ? pensioni kandmine hoiuarvele. Kaks aastat hiljem tulid juba internetipangad.?

Panganduse teemadel rääkimine ei tekita Kilbis ebamugavust. Küsimusele, kas ta läheks pangandusse tagasi, kui teda kutsutaks, vastab Kilp: ?Ma ei usu, et mulle selline pakkumine tehakse. Kui aga siiski tehakse, kaalun seda võimalust kindlasti.?

Minu väitele, et siis oleks tal vähemalt konkreetne ametinimetus, vastab Kilp: ?Ma tean ITst rohkem kui ärimees ja ärist tean ma rohkem kui IT mees. Järelikult olen ma seal vahepeal. Kui see ametinimetus aga teile nii tähtis on, et ilma selleta kohe kuidagi ei saa, siis nimetage mind mõtlejaks.? Ja nii ta toimetusest ära lähebki ? mõtleja Aare Kilp.

Puutusin Aarega esimest korda kokku 1996. aastal. Olin lihtne ajakirjanik ning ma tegin Kilbist esimese avaliku persooniloo. Kui Aare Hoiupangast ära tuli, hakkasime tihedamalt suhtlema. Oleme Aarega mõnes mõttes sarnased. Pärast panka ei läinud me kumbki soojale kohale ning me pidime ise uuesti nullist alustama.

Mis puutub Aare töösse, siis kliendina saan ma aru, mida Kilp oma veebikülgedel pakub. Kuidas neid programme aga tehakse, on minu jaoks suur mõistatus.

Sama suur mõistatus on IT panga juhtide jaoks. Nad ei tea sellest kuigi palju. Sestap ei tea nad ka, kui palju IT tegelikult raha vajab ja millele see läheb.

Kilbi eelis on see, et ta kaalub neid uusi IT projekte kainelt. Tulemuseks ongi see, et ta suudab mõne tõeliselt hea asja välja võluda.