Puidu- ja mööblitööstus on üks ohtlikumaid

Puidu- ja mööblitööstus on Eesti üks kiiresti arenevaid tegevusvaldkondi. Ettevõtteregistri andmeil töötleb puitu ja toodab mööblit üle 1500 ettevõtte. Neist umbes 300 on üle 20 töötaja. Samal ajal on puidu- ja mööblitööstus Eestis ka üks ohtlikumaid tegevusvaldkondi.

Tööõnnetuste arv 1000 töötaja kohta on puidu- ja mööblitööstuses ligi 2 korda suurem tööstuse keskmisest ja 3 korda suurem riigi keskmisest. Nt 1999. a registreeriti puidu- ja mööblitööstuses 1000 töötaja kohta 17,8 tööõnnetust, metallitööstuses oli see arv 10,4; tekstiili- ja nahatööstuses 5,1 ja toiduainetetööstuses 4,1.

2000. a juhtumid on kokkuvõtmisel, kuid seda võib juba praegu nentida, et suhe eri kutsealadel juhtunud õnnetuste kohta on laias laastus sama. Esialgseil andmeil juhtus mullu puidutööstuses ligi 100, mööblitööstuses üle poolesaja tööõnnetuse.

Kutsehaigusi diagnoositi mullu selles valdkonnas kahel töötajal. Neist üks töötas neli aastakümmet tislerina ja kaotas 40 ulatuses kuulmise, teine höövelpingil seitse aastat, mis süvendasid autojuhina alguse saanud vibratsioonitõbe ja ülekoormushaigust.

Surmaga lõppes metsanduses neli ja puidutööstuses kaks õnnetust. Viljandis asuva aktsiaseltsi Dold Puidutööstus puidupingitööline sai lihvimismasinast väljapaiskunud plaadilt löögi ja suri haiglas. Põhjuseks kaitsepiirde, masina eestikeelse kasutusjuhendi, riskianalüüsi ja sisekontrolli puudumine.

Ka selle aasta kaks esimest kuud näitavad, et lood pole puidu- ja mööblitööstuses kiita. OÜs Regor Puit servas ketassae raamitööline plankusid laudadeks ja läks vasaku käega vastu saeketast, tagajärjeks käsivarre amputeerimine. OÜs Ka-ru-Puit freesis tisler ukseviilungeid. Oksa kohal lõi frees materjali käest, käed sattusid freesiterale ja mõlema käe sõrmed tuli amputeerida. OÜs Sanvood jättis töömees vasaku käe jär-kamissae peale, lülitades jalaga sae tööle, mille tagajärjel vasaku käe laba lõikus maha. OÜ Sabiler tööline jättis puidufreesimispingil töötades parema käe freesi töötsooni, põhjustades sellega sõrmede rebendid ja luumurru. Osaühingu Känd ja Saag tööline lükkas palgiestakaadil palke koomale ja jättis parema käe sõrmed kahe palgi vahele, vigastades kätt.

Õnnetusi põhjustavad tihtipeale ohutusnõuetele mittevastavate vanade masinate kasutamine. Masinate ostmisel tuleb firmadel alati veenduda CE märgistuse olemasolus.

Tööõnnetuste üks põhiline põhjus ongi asjaolu, et paljud puidutöötlemisseadmed ei vasta ohutusnõuetele. Samuti puuduvad või pole korras ohutust tagavad seadised.

Peale mehaaniliste ohutegurite ohustavad puidutööstuse töötajate tervist ka müra, vibratsioon, tolm, ohtlikud kemikaalid ja füsioloogilised ohutegurid (sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid).

Suunamaks tööandjate tegevust neist ohuteguritest põhjustatud tööõnnetuste ja haigestumiste ennetamisele ning töötajate töötingimuste parandamisele on tööinspektsioon kavandanud tänavu läbi viia ohutuskampaania puidu- ja mööblitööstusfirmades. Koostatud on juhendmaterjalid osutamaks tööandjaile abi töötajate töötingimuste parandamisel. Kohalikud inspektsioonid on teavitanud puidu- ja mööblitööstuse tööandjaid kampaania eesmärkidest.

Nüüd on aeg tegutseda tööandjatel (vt tabel). Tööandja ja töökeskkonnavolinike tegevus peab olema suunatud töötervishoiu- ja tööohutusseadusest tulenevate nõuete täitmisele ja selle kaudu töötajate töötingimuste parandamisele. (Juhendmaterjale riskianalüüsi läbiviimiseks ja sisekontrolli korraldamiseks leiab internetist tööinspektsiooni koduleheküljelt.)

Hindamaks tööandjate rakendatud abinõusid kontrollivad kohalikud inspektsioonid märtsis-aprillis üle 20 töötajaga ning valikuliselt ka väiksemaid puidu- ja mööblitööstusfirmasid. Septembris-oktoobris viiakse läbi järelkontroll, veendumaks, millised abinõud töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks on ettevõtetes tegelikult rakendatud.