Betoonlagi kütab ja jahutab maja

Ruumi temperatuur või õõnespaneelidest läbipuhutava õhu soojaenergia salvestub betoonis ja tasakaalustab ruumi päevased temperatuurikõikumised, eraldades tuppa vastavalt tarvidusele sooja või jahedust.

Ökonoomsusest lähtudes on oluline arvestada ka maja pikima külje orienteeritusega ilmakaarte suhtes, et vähendada suvel päikesekiirguse mõju ja maksimiseerida seda talvel.

70ndatel aastatel Rootsis välja töötatud TermoDeck süsteem sobib suurte kontori- ja ühiskondlike hoonete ning ka korterelamute kütmiseks. TermoDecki ongi valdavalt kasutatud Skandinaavias, möödunud kümnendil aga kõige laialdasemalt Inglismaal, Madalmaades ja Saudi Araabias.

Eestis kasutas TermoDecki esmakordselt AS E-Betoonelement oma 900m2 büroohoone ehitamisel.

ASi E-Betoonelement müügiinsener Jüri Kaup sõnas, et nemad tegid ehitusmaksumuse võrdluse TermoDecki ja elektriradiaatoritega kütte puhul. ?900m2 kontorihoone puhul tuli TermoDecki süsteemi ehitusmaksumuseks 800 000 krooni ning elektriradiaatorite puhul 960 000 krooni. Juba esialgne investeering oli TermoDecki puhul odavam, tegelik efekt tuleb aga ekspluatatsioonist. Seda, kui suur see on, saame öelda nähtavasti alles aasta peale süsteemi kasutusele võtmist,? märkis Kaup.

E-Betoonelemendi hoonesse TermoDecki projekteerinud A-Grupi projektijuht Enn Kukk käis süsteemiga Rootsis tutvumas ja leidis, et tegu on perspektiivse asjaga. ?Kui Rootsis kasutatakse TermoDecki sageli eesmärgil, et ta annaks suvel jahutusenergia kokkuhoidu, siis Eestis andsime talle juurde lisafunktsiooni, et salvestada talvel betoonpaneelidesse odavamat öist elektrienergiat, mida betoon päeval nö tagasi annab,? selgitas Kukk. Tema sõnul on TermoDeck seadmete poolest võrreldav ükskõik millise teise kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga, TermoDecki puhul kasutatakse vaid spets laepaneele.

TermoDeck on praktiline.

Esiteks laealuste kommunikatsioonide ratsionaalsem lahendus, st kas sissepuhke või väljatõmbe harutorustikuna saab tarvitada muidu kasutamata vahelaepaneelide õõnsusi.

Teiseks soojussalvestamise põhimõte, mis teenib suvel jahutamise ja talvel lisakütte efekti. Siinkohal peaks märkima, et salvestamise efekt kehtib rohkem tsüklilise kasutusega ehitiste, nagu kontorihooned puhul. Elumajades on rakendus rohkem nähtavate laealuste ventilatsioonitorude peitmisel.

Saavutatav majanduslik efekt sõltub ka hoone fassaadimaterjalidest ja ilmakaartest päikese suhtes.