Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paanikas aktsiaturg pigistab USA keskpanka
Möödunud nädalal alanesid Wall Streetil kõigi USA 30 tähtsaima firma aktsiad ja Dow Jonesi indeks langes 820 punkti, mille järel on see nüüd viimase kahe aasta madalaimal tasemel. See näitab, et seitsmendat nädalat languses olevalt tehnoloogiabörsilt on aktsionäride pessimism kandunud Wall Streetile.
Ehkki USA statistika järgi vähenes USA tööstustoodang veebruaris 5. kuud järjest ja oodatust kaks korda rohkem ehk 0,6%, on riigi aasta alguse muu majandusstatistika olnud loodetust parem ega ole otseselt andnud põhjust börsipaanikaks. Seetõttu ootavad turud pingsalt tänast keskpanga vabaturukomitee istungit, kelle käsutuses on intressiotsuse tegemisel täpsemad andmed riigi majandusolukorra kohta.
Näiteks tööministeeriumi andmeil loodi veebruaris riigis 135 000 uut töökohta ja töötuse määr püsis 4,2% tasemel. Samuti paranes märtsis veebruariga võrreldes veidi tarbijate tulevikuusk, mis on keskpanga oluline majandusindikaator, kuna eratarbimine annab 2/3 USA sisemajanduse kogutoodangust.
Samal ajal on aktsiaturgude surve intresside alandamiseks kasvanud nii suureks, et osa analüütikute sõnul valmistaks isegi pooleprotsendiline baasintressi alandamine neile pettumust ja börsikursside allamäge libisemine jätkuks. Spekuleeritakse, et pooleprotsendilisest intressialandamisest ei piisa seisaku vältimiseks, vaid et vaja oleks 0,75protsendilist kärbet. Et inflatsioonisurve on endiselt väike, siis oleks keskpangal see põhimõtteliselt võimalik. Soome Sampo analüütikud usuvad praegu 0,5- ja mais uude 0,5protsendilisse intresside alandamisse.
Nobeli majandusauhinna laureaat Paul Samuelson peab Soome Kauppalehtis karmiks tõsiasjaks seda, et pikka aega kiitust pälvinud USA keskpanga presidendil Alan Greenspanil ega teistelgi ole selget teadmist ja ettekujutust, kui tõsine ja kestev on USA ja kogu maailma majanduskasvu aeglustumine.
Samuelson on nõus 2:1 vastu kihla vedama, et USA keskpank suudab intressialandamistega tsüklilist langust pehmendada ning et Ühendriikide selle aasta majanduskasvuks tuleb 3 protsenti. Aga Wall Streeti kohta arvab ta, et see ei ole kaugeltki laine põhjas ära käinud ning et börsimulli ja pankrottide tagajärgede likvideerimine kestab kaua.
Lisaks oma majanduse hädadele võivad USA aktsiaturule halvasti mõjuda ka Jaapani probleemid. Dow Jonesi indeks juba kukkus eelmisel nädalal, kui levisid kuuldused, et võidakse alandada 19 Jaapani panga krediidireitingut ja et osa neist võib minna pankrotti. Kui aktsiakursside langus jätkub nii majanduslanguse kui ka Jaapani pangaprobleemide kartuses, siis muutub olukord tõsiseks, tõdeb Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Göran Jonsson.
Jaapanis lõpeb 31. märtsil eelarveaasta ja see on kiirendanud kapitali väljavoolu Ühendriikidest, sest Jaapani investorid on hakanud väljatõmmatava rahaga katma Tokyo börsil saadud kahju. Seetõttu on Wall Streeti üks põhiprobleeme selles, kas Jaapani majanduskriisi süvenemine kapitali väljavoolu USAst veelgi kiirendab, mis lisaks USA börsile survet.
Eilsel USA presidendi George W. Bushi ja Jaapani peaministri Yoshiro Mori tippkohtumisel arutati Jaapani pangaprobleemide lahendamist ja nende mõju USA turgudele.